Constantinuse sammas
Constantinuse sammas on Rooma keisri Constantinus Suure püstitatud sammas İstanbulis Yeniçeriler Caddesi väljakul.
Ajalugu muuda
326. aastal valis Constantinus Suur Rooma impeeriumi uueks pealinnaks Byzantioni, mis nimetati 330. aastal Konstantinoopoliks. Enne seda ei olnud riigil kindlat pealinna, sest valitsuse tegelikuks asukohaks peeti keisri asukohta.[1] Uue pealinna auks lasi ta rajada porfüürist (andesiidist) plokkidest samba, mis õnnistati sisse 1. mail 330 nii kristliku kui ka paganliku tseremooniaga. Samba algne kõrgus oli 15 meetrit, kasutatud plokkide arv pole teada (oletused varieeruvad seitsmest üheteistkümneni). Plokkide liitekohti ümbritsesid pronksist võrud.[2]
Algselt asus samba tipus ka Constantinuse kuju. Keiser oli kujutatud Apollona, tal oli käes kera, milles asus väidetavalt tükike Jeesuse ristist.
Toona asus sammas nõndanimetatud Constantinuse Foorumil, ovaalsel väljakul väljaspool linnamüüri. Samba jalamil oli pühamu, kus asusid mitu reliikviat. Seal olevat asunud tükid koos Jeesusega risti löödud röövlite ristidest, vitsad korvidest, millega koguti kokku toit pärast seda, kui Jeesus oli söötnud viit tuhandet meest, alabastrist anum, milles olnud salviga olevat Maria Magdaleena Jeesust võidnud, Troojast pärit ja hiljem Roomas asunud puidust Pallas Athena kuju.[3]
Aastal 1106 langes samba tipus olnud kuju koos ülemiste plokkidega tugeva tormi ajal alla. Manuel I Komnenos asendas selle ristiga. Aastal 1204 rüüstasid neljanda ristisõja käigus linna vallutanud ristisõdijad linna, ühtlasi eemaldasid nad ka Constantinuse samba plokke koos hoidvad pronksvõrud.
Pärast seda, kui Konstantinoopol aastal 1453 türklaste kätte langes, eemaldasid võitjad sambalt ka risti. Aastal 1779 hävis maavärinate ja tulekahju läbi sammast ümbritsenud linnaosa. Sammas ise tõmbus tules tumedaks, saades nii hüüdnime "põlenud sammas". Samba taastas Abdülhamit I, kes rajas sellele aastal 1779 ka uue aluse. Samba vana alus asub tänapäeval 2,5 meetri sügavusel maa all.[4]
Tänapäev muuda
Tänapäeval on sammas 35 meetrit kõrge. Aastal 1955 algasid samba juures taastamistööd – täideti porfüüri tekkinud praod. Aastal 1972 vahetati ka vanad sammast ümbritsenud raudvitsad uute vastu välja. Aastast 1985 kuulub sammas koos ümbruskonnaga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Viited muuda
- ↑ "Antiigileksikon" I. Tallinn, 1983. Lk 105.
- ↑ Mango, C. (1981) "Constantine's Porphyry Column and the Chapel of St". Constantine, lk. 104.
- ↑ Clarke, Howard (2003). "The Gospel of Matthew and its Readers". Indiana University Press, Lk 204.
- ↑ Samba ajalugu