Charlotte Brontë

Charlotte Brontë (21. aprill 1816 – 31. märts 1855) oli inglise kirjanik, õdedest Brontëdest kõige vanem. Ta saavutas oma romaaniga "Jane Eyre" õdedest ka suurima populaarsuse. Tema pseudonüüm oli Currer Bell.

Charlotte Brontë, maalitud George Richmondi poolt 1850

Elulugu

Charlotte Brontë sündis 1816. aastal Thortonis Yorkshire'is iiri päritolu vaimuliku Patrick Brontë ja Maria Brontë (sünd. Branwell) pere kolmanda lapsena. Sünni poolest olid temast vanemad õed Maria ja Elizabeth, kes aga lapsepõlves surid. Aastal 1820 kolis pere Haworthi, kus isa abivaimulikuna tööd leidis. Järgmisel aastal pärast Charlotte'i ema surma tuli suure kuuelapselise perekonna, viie tütre ja poja eest hoolitsema Elizabeth Branwell, Maria Brontë õde. Patrick Brontë ei abiellunud uuesti.

Charlotte'i lapsepõlv möödus venna Branwelli kaheteistkümne sõduri ja temaga koos loodud fantaasiamaailmas Angria mängides. Tuntuima Brontë õe lapsepõlve kuulus ka suur hulk lugemist.

1824. aastal saadeti Charlotte ja ta kaks vanemat õde Maria ja Elizabeth Cowan Bridge'i kooli, mida Charlotte oma romaanis „Jane Eyre“ kriitiliselt kajastab, ning kus halbade tingimuste tõttu aasta pärast Maria ja Elizabeth tuberkuloosi surid; kool jättis ka Charlotte'i tervisele püsivad jäljed.

Elu Charlotte'i järgmises koolis, Roeheadis, oli palju õnnelikum ning kuhu ta hiljem õpetajana tagasi pöördus.

Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha õpetajana üles ja sõidab tädi käest saadud rahaga Brüsselisse õppima, et luua koos Emilyga Haworthi väike erakool. Õed asuvad õppima Hégeri pansionaati, kus vanim neist armub lootusetult direktori abikaasasse, kellele ta veel ka pärast oma tädi surma ja hetkelist koju tagasi pöördumist (Emily jäigi koju) kirglikke kirjade saatmist jätkab. Just nagu õdede kooliprojekt läbi põleb, jäävad ka Charlotte'i kirjad härra Hégerile alatiseks vastamata.

1845. aastal veenab Charlotte Emilyt ja noorimat õde Anne'i nende luuletusi pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all avaldama. Seda ostetakse ainult kaks eksemplari.

Charlotte Brontë esimest romaani „The Professor“ ei võtnud kirjastajad vastu, samas kui ta õdede Emily ja Anne'i esikromaanid võeti, mis perekonna suures rahapuuduses sundis Charlotte'i „Jane Eyre'i“ kiiresti lõpetama.

„Jane Eyre“ avaldati aastal 1847 ning seda saatis kohe edu.

Romaani menu oli peagi varjutatud reast surmadest. Aastal 1848 surid vend Branwell ja noorem õde Emily, järgmise aasta mais kaotas Charlotte pere pesamuna Anne'i. Üksindust, mis teda pärast seda tabas, kajastas Charlotte „Villette'is“; mälestused armsast õest Emilyst on aga külvatud „Shirley“ kangelannasse.

Pärast kolme tagasi lükatud abieluettepanekut nõustus Charlotte lõpuks aastal 1854 abielluma A. B. Nichollsiga, seda vaatamata isa vastupanule.

Aasta hiljem Charlotte Brontë suri. Saatuslik haigus oli arvatavasti naise rasedusega seotud.

Romaan „The Professor“ lükati tagasi kokku üksteist korda ja leidis härra Nichollsi abiga kirjastamist alles pärast autori enda surma.

Romaanid

• "Jane Eyre", avaldatud 1847
• "Shirley", 1849
• "Villette", 1853
• "The Professor", kirjutatud enne "Jane Eyre'i", kuid kirjastuste keeldumise tõttu avaldati postuumselt 1857