Vikipeedia

Ceará osariik

Ceará [sjar'aa] on 1. järgu haldusüksus (osariik) Brasiilias Kirdepiirkonnas Atlandi ookeani rannikul. See piirneb põhjas ja kirdes Atlandi ookeaniga, idas Rio Grande do Norte ja Paraíba osariigiga, lõunas Pernambuco osariigiga ja läänes Piauí osariigiga.

Ceará osariik
portugali Estado do Ceará
Pindala: 146 348 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 9 020 460 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 61,6 in/km²
Pealinn: Fortaleza
Kaart

Osariigi pindala on 146 348,30 km² (selle sisse ei ole arvatud 2977,4 km² suurust vaidlusalust ala, millele pretendeerib ka Piauí). See moodustab 9,37% Kirderegiooni pindalast ja 1,7% kogu Brasiilia pindalast. Brasiilia osariikide seas on ta pindalalt 17. kohal.

Pealinn on Fortaleza.

Nimi muuda

Ceará tähendab sõna-sõnalt "laulab aratinga".

José de Alencari väitel on nimi kokku pandud kohaliku keele sõnadest cemo 'valjusti laulma' ja ara 'väike aara või papagoi'.

On ka arvamus, et osariigi nimi tuleb sõnast Siriará kaldavähkide järgi.

Sümbolid ja tähised muuda

Ceará osariigil on lipp, vapp ja hümn.

Standardi ISO 3166-2 järgi on osariigi tähis BR-CE.

Ajavöönd muuda

Ceará ajavöönd on 3 tundi maailmaajast maas.

Haldus muuda

Pealinn on Fortaleza.

Ceará osariigi kuberner on 2015. aastast Camilo Santana. Tema eelkäija Cid Gomes (Brasiilia Sotsialistlik Partei) astus ametisse 2007. aastal.

Osariigis on 7 mesoregiooni ja 33 mikroregiooni.

Omavalitsusüksusi on kokku 183.

Rahvastik muuda

Rahvaarv on 2005. aasta andmetel 8 097 276. Sellega on osariik Brasiilia 1. järgu haldusüksuste seas 8. kohal.

Rahvastiku tihedus on 54,40 in/km² (11. koht Brasiilias).

Inimarengu indeks oli 2000. aastal 0,700 (20. koht Brasiilias).

Demograafilised näitajad muuda

Keskmine eluiga oli 2000. aastal 69, 6 aastat (meestel 65,3, naistel 74,1 aastat; 21. koht Brasiilias).

Imikusuremuskordaja oli 2000. aastal 32,1 tuhande elussünni kohta (20. koht Brasiilias).

Kirjaoskamatusmäär oli 2000. aastal 21,8% (22. koht Brasiilias).

Asustus muuda

Lisaks pealinnale Fortalezale on teised suuremad linnad Crato, Juazeiro do Norte, Sobral ja Canindé.

Majandus muuda

2004. aastal oli sisemajanduse kogutoodang 33 260 672 000 USA dollarit (13. koht Brasiilias). Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 4170 USA dollarit (22. koht).

Põllukultuuridest kasvatatakse uba, maisi, riisi, puuvilla, suhkruroogu, tomatit, banaani, apelsini ja kookospähklit. Peetakse veiseid, sigu, kodukitsi, hobuseid, kodulinde ja eesleid.

Tööstusharudest on esindatud mäetööstus, rõivatööstus, toiduainetetööstus, metallurgia, tekstiilitööstus, keemiatööstus ja jalatsitööstus. Maavaradest kasutatakse rauda, mineraale, lubjakivi, savi, magneesiumi, graniiti, naftat, looduslikku gaasi ja meresoolt.

Ajalugu muuda

Ceará hakkas arenema alles pärast tema lahutamist Pernambucost (1799). Osariigis on alati olnud poliitilisi võitlusi ja relvastatud liikumisi. See ebastabiilsus jätkus Brasiilia impeeriumi ja Esimese vabariigi ajal.

Normaliseerumine leidis aset alles 1945. aastal, kui riik sai jälle põhiseadusliku võimu.

Kolonisatsioonieelne aeg muuda

On teateid, et enne Pedro Álvares Cabrali retke Brasiiliasse on Ceará randa jõudnud Hispaania meresõitjad Vicente Yáñez Pinzón ja Diego de Lepe.

Osariigi koloniseerimist, mis algas 17. sajandil, raskendas indiaani hõimude vastupanu. Koloniseerimine võttis hoogu, kui Pajeú jõe suudmesse ehitati Hollandi fort Schoonenborch, mille 1654 vallutasid portugallased. Fordile anti uus nimi Fortaleza de Nossa Senhora de Assunção.

19. sajandil oli Cearás tugev abolitsionistlik kampaania, mille tulemusel orjus kaotati 25. märtsil 1884 enne orjuse kaotamist kogu riigis 1888.

Tuntud cearálasi muuda

Kirjanikud muuda

Viited muuda

  1. ↑ ftp://ftp.ibge.gov.br/Estimativas_de_Populacao/Estimativas_2017/estimativa_dou_2017.pdf

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ceará_osariik&oldid=6466862"