Cattolica di Stilo

Cattolica di Stilo (itaalia keeles 'Stilo katholikon') on väike ruudukujulise põhiplaaniga Bütsantsi ristkuppelkirik Stilos Monte Consolino nõlval Kalaabrias. Alates 2006. aastast on see koos veel seitsme bütsantsi ehitisega UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmise taotlejate hulgas^[1].

Ajaloost muuda

Katholikon püstitati 10. sajandi lõpul, mil Kalaabria kuulus Bütsantsi riigi koosseisu. Enne kui normannid aastail 1050–1061 piirkonna vallutasid, oli seal veel kohti, mida valitsesid muslimitest saratseenid. Kap Colonna lahingus, 85 km Stilost kirdes, alistas keiser Otto II 982. aastal Kalbiitide dünastia väe, olles enne edutult piiranud Tarantot. Viimane Bütsantsi piiskopkond Kalaabrias oli Bova, aastani 1573.

Cattolica di Silo oli viie kirikukihelkonna emakirik selles piirkonnas ja oli prebend ülempreestrile, kel oli õigus saada kirikusse maetud - tema säilmed puhkavad kirikus marmorhauas.

Arhitektuur muuda

Cattolica di Stilo on tüüpiline bütsantsi ristkuppelkirik, mille põhiplaan põhineb Kreeka ristil. Neli sammast jaotavad kiriku üheksaks ruuduks. Keskset ruutu ja nurgavõlvikuid kroonivad kuplid, kusjuures keskkuppel on veidi kõrgem ja suurema läbimõõduga. Hoone idaseinas on kolm poolümarat apsiidi.

Ehitis on tähelepanuväärne bütsantsi ehitismälestis sellest perioodist selles piirkonnas, koos stiililt sarnase Rossano Oratorio di San Marcoga, mis ehitati 9.–10. sajandil, samuti juba araabia-normanni Chiesa degli Ottimatiga 10.–12. sajandist.

Välimus muuda

Mahult ligikaudu kuubiga sarnanev hoone on ehitatud lubimördiga seotud tellistest. Kiriku lääneosa nõjatub kaljudele, peasissepääs paikneb lõunaseinas. Idaseinast eendub kolm poolringikujulise põhiplaaniga ühesugust apsiidi, mis seisavad nõlvale toetuvatel kivivundamentidel.

Hoone on peaaegu kaunistamata, vaid tambuuridel on välispind tellistest rombimustris (nagu roomlaste opus reticulatum) ja neid kaunistavad ümber tambuuri kulgevad ja aknakaari järgivad tellistest sakkfriisid.

Siseruum muuda

Kiriku väike ruudukujulise põhiplaaniga siseruum laieneb vaid kolme apsiidi idaseinas. Bema (altariruum, prothesis ja diakonikon) võtab enda alla kolm idapoolset võlvikut ja neist eenduvad apsiidid. Ülejäänud ruumiosa oli mõeldud kogudusele. Neli keskkuplit toetavat sammast toetuvad erinevatele baasidele, olles spolia mingist varasemast ehitisest, ja prothesises asuvat ohvrilauda (armulaua valmistamise lauda) toetab osa antiiksest sambast. Kunagi oli terve interjöör kaetud freskodega, millest tänapäevaks on säilinud vaid üksikuid osi.

Kirikus leiduvad mõned araabiakeelsed kirjad – šahada tekst ja kiri 'au olgu Jumalale' – sest kirikut kasutasid teatud ajal palvehoonena ka muslimid.

1577. aastal paigaldati peasissepääsu kohale kirikukell, seati sisse katoliku liturgia ja pandi üles reljeef madonnast lapsega koos ladinakeelse tekstiga "Verbum Caro Factum Est Anno Domini MCCCCCLXXVII [sel viisil on kirjutatud aasta, "D" asemel on 5 "C"-d] Mater Misericordiæ" ('Sõna sai lihaks; [tehtud] Issanda aastal 1577 Halastuse Ema).