Carl Gustav Jochmann
Carl Gustav Jochmann (21. veebruar 1789 Pärnu – 1830 Naumburg) oli baltisaksa päritolu publitsist ja keelefilosoof.
Jochmann sündis Pärnus raesekretäri pojana. 14-aastaselt jätkas ta haridusteed Riia Toomkoolis ja Heitmanni erakoolis (1803–1805). Seejärel õppis Leipzigi, Göttingeni ja Heidelbergi ülikoolis õigusteadust. Astus Poola vabastamise eesmärgil Napoleoni armeesse. Loobus siiski sõjaväelisest karjäärist leitnandi auastmes ja sõitis Šveitsi kaudu tagasi Riiga. Seal töötas ta 1810. aastast advokaadina ja põgenes vaid sõja ajaks Suurbritanniasse.
Riias teenis Jochmann varanduse, mis võimaldas tal ülejäänud elu edukalt toime tulla. Ta reisis Euroopas ning kirjutas anonüümselt esseid poliitikast ja kultuurifilosoofiast. Julius Eckhardt on teda nimetanud üheks väljapaistvamaks publitsistiks, kes on iial Balti provintsidest võrsunud.
Carl Gustav Jochmann on saksa keeleruumis tänini tunnustatud suure valgustajana. Oma kirjutistes arutles ta näiteks keele, poeesia, protestantismi ja Prantsuse revolutsiooni üle. Heidelbergis on äsja ilmunud esimene osa tema kaheksaköitelisest kogutud teoste sarjast.
Jochmanni kool muuda
Carl Gustav Jochmann jättis testamendiga 15 000 hõberubla erakooli asutamiseks Pärnusse. Koolis pidid haridust saama eesti soost poisid ning selles antav õpetus pidi tema soovi kohaselt olema vaba vaimulikest ja ilmalikest väärmõjudest.[1]
Pärnu raeni jõudis teade Jochmanni testamendist alles üheksa aastat pärast tema surma pastor J. H. Rosenplänterilt. 1863. aastal avaldati testament Riia ajakirjas Baltische Monatschrift. Kool saadi avada alles 8. jaanuaril 1873, koolimaja ehitati Supeluse ja Pühavaimu tänava nurgale (Pühavaimu 26).[1]
Jochmanni kooli esimene õpetaja oli Robert Lenz. Kool kasvas üheks Pärnu suurematest: 1886. aastal ulatus õpilaste arv 205-ni, muidu kõikus see 120 ja 150 vahel. Koolis õppis nii linnakodanike, talupoegade kui ka välismaalaste lapsi. Õpetajate seas olid Johannes Kuus, rahvaliku laulu "Õrn ööbik" viisi autor Karl Ramm, Jüri Kornfeldt (Kalmaru) jt. Koolis õppis Pärnu esimene eestlasest linnapea, advokaat Jaan Leesment [1], samuti Tartu Peetri koguduse õpetaja Arnold Laur.
Eesti iseseisvuse saabudes võeti kool linna koolivõrku ning nimetati Pärnu 4. algkooliks. 1930. aastal koliti kool Kuninga tänavale nn Rosenplänteri majja.[1]
Vana Jochmanni koolimaja seinal avati 21. augustil 2002 mälestustahvel kirjaga: "Siin asus aastatel 1873 kuni 1917 Jochmanni erakool, mis sai nime selle asutaja, poliitilise ja kultuurilise kirjamehe Carl Gustav Jochmanni järgi."[1] Alates 2007. aastast tegutseb selles majas Laine Mägi Tantsukool.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Olaf Esna "Carl Gustav Jochmann ja temanimeline kool"[alaline kõdulink] Pärnu Postimees, 27.09.2007 (vaadatud 15. jaanuari 2013)
- ↑ Ajalugu. Koolist. Laine Mägi tantsukooli koduleht.
Välislingid muuda
- Carl Gustav Jochmann Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus
- Olaf Esna "Carl Gustav Jochmann ja temanimeline kool" Pärnu Postimees, 27. september 2007
- Järvelaid, Peeter. Pärnu mehe Carl Gustav Jochmanni (1789–1830) tegu.- Tuna : ajalookultuuri ajakiri, 2002, nr. 4, lk. 157.
- Jaan Undusk. Mõistatuslik Jochmann. Sirp, 14. detsember 2018
- Ulrich Kronauer. Carl Gustav Jochmann - isiksus ja ilmavaade. Sirp, 14. detsember 2018
- Carl Gustav Jochmann veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"