Carl Gustaf Emil Mannerheim

Gustaf Mannerheim
Gustaf Mannerheim
Täisnimi	Carl Gustaf Emil Mannerheim
Sündinud	4. juuni 1867; Askainen, Soome Suurvürstiriik
Surnud	27. jaanuar 1951 (83-aastaselt); Lausanne, Šveits
Maetud	Hietaniemi kalmistu
Truudusvanne	Soome
Auaste	marssal
Sõjad/lahingud	Vene-Jaapani sõda; Teine maailmasõda; Talvesõda ; Jätkusõda
Autogramm

See artikkel räägib Soome marssalist ja presidendist, tema vanaisa kohta vaata artiklit Carl Gustaf Mannerheim

Carl Gustaf Emil Mannerheim^ⓘ (4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra. Mannerheim teenis Soome kodusõja ajal Valgekaartlaste sõjaväejuhina (1918), Soome Kaitseväe juhina (1939–1945) ning Soome kuuenda presidendina (1944–1946).

Venemaa Keisririigi sõjaväes muuda

G. Mannerheim õppis Peterburis Nikolai ratsaväekoolis. 1889. aastal lõpetas ta selle ja sai korneti auastme. Seejärel saadeti Mannerheim teenima Poola ja 1891. aasta jaanuaris Peterburi keisrinna ratsakaardiväkke. Peterburis abiellus ta Anastasia Nikolajevna Arapovaga. 26. mail 1896 oli ta Nikolai II kroonimispidustustel Moskvas üks tsaari ihukaitsjatest.

Mannerheimi suguvõsa vapp

1900. aastal viibis Mannerheim kuus nädalat Kuressaare sanatooriumis mudaravil, kus ta ravis oma põlve, mida oli hobuse seljast kukkudes vigastanud.^[1]

1904. aastal viidi ta üle 52. Nežini ratsaväerügementi ja ta sai alampolkovnikuks. 1904–1905 osales ta Vene-Jaapani sõjas, kus Mukdeni lahingus osutatud vapruse eest sai polkovnikuks.

Uurimisretk Kesk-Aasiasse ja Hiinasse muuda

Pikemalt artiklis Mannerheimi Aasia ekspeditsioon (:ru)

1906. aasta kevadel suundus Mannerheim mööda Siiditeed Paul Pellioti juhitud prantsuse teadusliku ekspeditsiooni koosseisus, varjates oma kuuluvust Venemaa Keisririigi sõjaväkke luureretkel Kesk-Aasias ja hiljem Hiinas. Rekognostseerimisretke eesmärk oli koostada teadusliku uurimisretke koosseisus läbitud Venemaa ja Hiina vaheliste alade teede kaardistik, koguda läbitud piirkondade kohta strateegilist sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet (rahvastiku tiheduse, loodusvarade ja majanduse, piirkonna elanikkonna erinevate väikerahvuste suhtumise kohta Hiina keskvalitsuse suhtes jne).

Ekspeditsioonil esines Mannerheim Rootsi alamana, mitte Vene sõjaväelasena, ja selle käigus kogutud andmed saatis ta erakirjadega oma isale, kes edastas need Venemaa Keisririigi kindralstaabi ülemale Fjodor Palitsõnile.

1910. aastal ülendati Mannerheim kindralmajoriks. 1917. aastal saadeti ta reservi ja 1. jaanuaril 1918 palus ta luba lahkuda Venemaa armeest.

Soome iseseisvumine muuda

Mannerheim 1940

Soome president Mannerheim

Kui Mannerheim oli naasnud 1917. aastal Soome kindralkubermangu, nimetati ta Soome Vabariigi sõjaväe ülemjuhatajaks. Ta juhtis Soome kodusõjas Soome "valgete armeed" "soome punaste" ja neid toetanud bolševike vastu.

Ta oli vastu valitsuse saksameelsele poliitikale ja otsusele valida sakslasest kuningas. Pärast esimese maailmasõja lõppu, kui kuningas oli ametist loobunud, tegutses Mannerheim riigihoidjana. Ta kaotas presidendivalimistel Kaarlo Juho Ståhlbergile 25. juulil 1919. Mõnda aega oli ta ilma ametita, kuni asus Kaitsenõukogu juhataja ametikohale. 1927–1939 juhtis ta Mannerheimi liini ehitamist Soome idapiirile. 1933. aastal sai ta sõjamarssali (sotamarsalkka) auastme.

Teine maailmasõda muuda

Talvesõja ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja ja sai 1942. aastal Soome marssaliks.

Kui Risto Ryti tagasi astus, sai Mannerheimist eriseadusega Soome president (1944–1946).

Teise maailmasõja lõppedes oli oht, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist sõjakurjategijana, aga seda suudeti siiski vältida.

1945. aasta novembris läks ta puhkusele Portugali ja lahkus ametist 1946. aasta märtsis. Viimased eluaastad veetis ta Šveitsis. Mannerheim on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Mannerheimi järgi on nimetatud Helsingi peatänav Mannerheimintie.

2004. aasta lõpus valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.

Eesti keeles on ilmunud tema "Mälestused" (soome keelest tõlkinud Valev Uibopuu, Stockholm 1952) ning Veijo Meri "Soome marssal C. G. Mannerheim" (soome keelest tõlkinud Endel Mallene, Tallinn 1997 ISBN 9985-70-004-X).

Teenetemärgid muuda

Eesti Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega – 6. juuni 1930
Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass – 23. november 1932

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Veijo Meri «Soome marssal C. G. Mannerheim» 1997.

Kirjandus muuda

Jonathan Clements "Mannerheim. President, sõdur, spioon" 2013
Kai Donner, Järn Donner "Kaks vaadet marssal Mannerheimile" 2013
Carl Gustaf Mannerheim "Soome marssali mälestused" 2007
Henrik Meinander "Gustaf Mannerheim. Aristokraat maavillases" 2018

Välislingid muuda

Eelnev Risto Ryti	Soome president 1944–1946	Järgnev Juho Kusti Paasikivi

[1] Veijo Meri «Soome marssal C. G. Mannerheim» 1997.

[1]