Breweri kuusk
Breweri kuusk (Picea breweriana) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
| Breweri kuusk | |
|---|---|
 Kultiveeritud Breweri kuusk | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Kuusk Picea |
| Liik |
Breweri kuusk |
| Binaarne nimetus | |
|
Picea breweriana S. Watson (1885) | |
 | |
| Sünonüümid | |
| |
Nime päritolu muuda
Liik on nime saanud ameerika botaaniku William Henry Breweri (1828–1910) järgi, kes korjas esimese botaanilise eksemplari 1863. aastal.[3]
Esimesena kirjeldas Breweri kuuske teaduslikult USA botaanik Sereno Watson (1826–1892).
Botaanilised tunnused muuda
Puu kasvab tavaliselt 24–30 m kõrgeks[4], suurima kõrgusena on registreeritud 53,7 m (1993)[3]. Eluiga on kuni 900 aastat[4].
Võra on tihe ja kooniline. Tüve läbimõõt on tavaliselt 1,17–1,35 m[4]. Võra on väga iseloomulik: oksad on rõhtsad ja sellelt ripuvad alla võrsed, mis moodustavad justkui kardina. Kuid selline võra hakkab kujunema alles 10–20 aasta vanustel puudel, mis on 1,5–2 m kõrged, noorematel paiknevad võrsed rõhtsalt ja üsna hõredalt. Võra on kardinataoliseks kujunenud kohastumusena lumerohketes piirkondades kasvamiseks, sest niimoodi ei murdu oksad lume raskuse all: lumi ei kogune okstele.
Korp on hall kuni pruun, õhuke ja rõmeline[5].
Juurestik on üldjuhul maapinnalähedane, kuid sammasjuured võivad kuivades ja sügavates muldades ulatuda mõne meetri sügavusele.[4]
Pungad on hallikaspruunid, ümara tipuga, kuni 5–7 mm pikkused. Võrsed on rippuvad, piklikud, saledad ja hallikaspruunid.[5]
Okkad on tömbid, 1,5–3,0 cm pikad ja tumerohelised[5]. Okkad paiknevad võrsetel ühekaupa. Nad on lamedad, ülaltpoolt läikivrohelised ja altpoolt kahe valge õhulõheribaga.
Käbid on 6,5–12 (14) cm pikad, silinderjad, noorelt tumepunakaspurpurjad, valminult punakaspruunid[5]. Käbid on rippuvad, suletult 2 cm laiad, avatult 3–4 cm laiad. Käbidel on õhukesed ümarad painduvad 2 cm pikkused seemnesoomused.
Seemned on 3–5 mm pikad, tiivakesed ligi neli korda pikemad[5]. Ühe seemne mass on 6,1–8,9 mg, millega nad on Põhja-Ameerika kuuskede seemnetest kõige raskemad.[6]
DNA uuringute alusel on Breweri kuusk teiste kuuseliikidega võrreldes basaalne liik ehk teisisõnu eraldus teistest kuuseliikidest esimesena. See annab kinnitust seisukohale, et kuuse perekond kujunes välja Põhja-Ameerikas ja levis sealt teistele mandritele.
Levila muuda
Breweri kuuse väike levila paikneb USA-s Oregoni osariigi edelaosas ja California osariigi loodeosas Klamathi ja Siskiyou mägedes (530–) 1000–2300 m kõrgusel üle merepinna. Levila hajutatud asurkondade kaugus Vaikse ookeani rannikust on 22–145 km.[5]
Kasvukoha tingimused muuda
Breweri kuusk eelistab niisket õhku ja parasniisket mulda. Ta ei talu seisvat pinnavett ega väga kõrget pinnasevett. Ta talub talvekülma kuni –23...–29 °C[7], väheviljakat ja niisket kasvupinnast, täisvarju ja rohket lund. Noores eas lume raskuse all viltu vajunud seemikutest kasvavad kõvera tüvega puud.[4]
Kliima muuda
Levila kliimat mõjutab Vaikse ookeani lähedus. Talved on seal jahedad ja sademeterohked, suved aga üsna kuivad. Rannikule kõige lähemates levila läänepiirkondades esineb aastas sademeid keskmiselt 2800 mm ja üle selle, idaosas aga vähem kui 1000 mm. Enamik sademetest esineb talvel vihma ja lumena, suvel sajab vaid 5% aasta koguhulgast. Samuti on suhteline õhuniiskus kõrge lääneosas ja keskmisest madalam idaosas. Läänealale on veel iseloomulik, et mitme aasta vältel sajab talvel ainult vihma ja suvel esineb sageli udu. Idaosas aga võib orgudesse kogunenud lume paksus küündida 5 meetrini ja suvel esineb sageli äikesetorme. Jaanuari keskmine õhutemperatuur varieerub –1 °C idas kuni +5 °C läänes. Juuli keskmine õhutemperatuur on läänes 11 °C ja idas 20 °C. Kuigi Breweri kuusk on suutnud kohaneda mitmesuguses kliimas, on tema laialdast levikut takistanud kesine vastupanuvõime metsapõlengutele.[6]
Kasvupinnas muuda
Breweri kuuse levila mullad on moodustunud mitmesugustest lähtekivimitest, millest on esindatud settekivimid, serpentiin, graniit ja vulkaanilised kivimid. Enamik asurkondadest kasvab noortel, kivistel ja õhukestel muldadel. Samas võib Breweri kuusk kasvada ka väheviljakatel sügavatel muldadel, kuid viljakatel muldadel ei suuda ta konkureerida kõrgema kasvuga nulgudega. Muldade pH on vahemikus 4,6–7,2 ja mullahorisondid ulatuvad 6,5–127 cm sügavusele.[4]
Kaasliigid muuda
Siskiyou mägedes kasvab Breweri kuusk koos järgmiste puuliikidega: hall nulg (Abies concolor), roheline ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii), suhkrumänd (Pinus lambertiana), läänemänd (Pinus monticola), madal tamm (Quercus pumila), tore nulg (Abies magnifica), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), nutka kuldküpress (Chamaecyparis nootkatensis) jt.[6]
Klamathi mägedes kasvab Breweri kuusega koos vähemalt 15 okaspuuliiki, mis võib olla maailma kõige mitmekesisem okaspuuliikide piirkond. Puudest esinevad selles piirkonnas hall nulg, roheline ebatsuuga, suhkrumänd, kollane mänd (Pinus ponderosa), kalifornia lõhnaseeder, tore nulg, keerdmänd (Pinus contorta), läänemänd, Mertensi tsuuga, lühiokkaline jugapuu (Taxus brevifolia), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), Balfouri mänd (Pinus balfouriana), mäginulg (Abies lasiocarpa), madal tamm jt.[6]
Paljunemine muuda
Breweri kuusk on ühekojaline okaspuu ja paljuneb seemnete abil. Puud hakkavad käbisid kandma 20–30 aasta vanuselt. Tolmlemine toimub mais-juunis. Seemned valmivad sama aasta septembris-oktoobris, misjärel käbid avanevad ja seemned hakkavad varisema. Seemneid levitab peamiselt tuul, mis kannab suure tiivaga seemneid üsna kaugele. Seemnete keskmine idanevus on 88% ja head seemneaastad järgnevad paari aasta järel. Närilised ja linnud eelistavad Breweri kuuse seemnetele teiste okaspuude seemneid ja seetõttu pole neil nende levitamisel märkimisväärset rolli.[4]
Kasutamine muuda
Breweri kuuse puit on pehme, raske ja rohkete oksakohtade tõttu vähese tugevusega. Selletõttu ei ole puidu majanduslik tähtsus suur. Kui Breweri kuuske on siiski raiutud, siis sorditakse see vähekvaliteetse puidu hulka, mida kasutatakse eelkõige tselluloosi toorainena paberitööstuses. Rohkem hinnatakse Breweri kuuske ilupuuna eriti Euroopas, kuna rippuvad võrsed ja tihe võra on üsna dekoratiivsed.[4]
Viited muuda
- ↑ "Conifer database: "Pinus breweriana"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 23.04.2010.
- ↑ Nelson, J. & Farjon, A. (2013). Picea breweriana. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.
- ↑ 3,0 3,1 James E. Eckenwalder. "Conifers of the World: The Complete Reference", Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 "Picea breweriana". www.fs.fed.us (inglise). Vaadatud 23.04.2010.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "Picea breweriana". www.conifers.org (inglise). Vaadatud 23.04.2010.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 "Brewer Spruce". www.na.fs.fed.us (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 4.09.2010. Vaadatud 23.04.2010.
- ↑ Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Publishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Breweri kuusk |