Boniniit

Boniniit on vulkaaniline kivim. Boniniiti koos sarnase koostisega sanukiidiga peetakse primitiivseks andesiidiks; boniniit tekib purskekivimina, aga sanukiit tekib intrusioonides.

Boniniit koosneb klaasjas põhimassis asuvatest pürokseeni ja oliviini fenokristallidest, leidub ka andesiini ja hüpersteeni fenokristalle. Boniniidile on omane suur magneesiumisisaldus ja väike titaanisisaldus (oksiidide mahuprotsendid vastavalt 8–15% ja 0,5%). 57–60% kivimist moodustab ränidioksiid.

Boniniit tekib saarkaarte eel magmast, mille tekkepõhjuseks on sukelduvast laamast eralduvad lenduvad ühendid (peamiselt vesi), mis alandavad laama kohal oleva vahevöö kiilu sulamistemperatuuri ning põhjustavad selle osalise sulamise. Vee allikaks on vett sisaldavad mineraalid. Neid on merepõhja moodustanud laamas rohkelt, sest vesi ringleb ookeani keskmäestikus tekkinud kuumades, kuid lõhelistes kivimites. Kuna see magma on tekkinud mantli teisesel sulamisel (esimesel sulamisel tekib basalt), siis on raskete metallide sisaldus boniniidis väike. Ofioliitset boniniiti peetakse samuti saarkaartes tekkinuks. Protsessi käigus jaguneb peridotiidist tekkinud magma saarkaartes asuvaks toleiidiks ja saarkaarte eel tekkivaks boniniidiks.

Nimetus "boniniit" on tuletatud Bonini saarte järgi. Boniniidile andis nime Petersen aastal 1890.

Boniniiti leidub mitmel pool üle maakera, põhiliselt Vaikse ookeani ümbruses, aga ka Küprosel. Aastal 2009 õnnestus esimest korda jälgida vulkaanipurset, milles tekkis boniniiti moodustav laava. Suur osa Merkuuri pinda katvatest kivimitest on tõenäoliselt boniniit.

Vaata ka

• Sanukiit