Bona Sforza
Bona Sforza (2. veebruar 1494 – 19. november 1557) oli võimuka Sforza dünastia liige, mis juhtis Milano hertsogiriiki alates 1447. aastast. Ta oli Milano hertsogi Gian Galeazzo Sforza tütar. 1518. aastal sai temast teine naine Zygmunt I-le, kes oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506. aastast kuni oma surmani 1548. aastal.
| Bona Sforza | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
2. veebruar 1494 Vigevano |
| Surmaaeg | 19. november 1557 (63-aastaselt) |
| Abikaasa(d) | Zygmunt I |
| Lapsed | Zygmunt II August |
Isiklikku muuda
Bona õed-vennad olid noorelt surnud, surnud oli ka tema isa. 1524. aastal päris Bona oma ema surma järel Bari hertsoginna ja Rossano vürstinna tiitli, ühtlasi pretendeeris ta Jeruusalemma kuninga tiitlile. Siiski pole teada, et ta oleks iseend Jeruusalemma kuningannaks nimetanud, küll aga kutsusid kõik Poola kuningad tema järel kuni Jan II Kazimierz Wazani end Jeruusalemma kuningateks.
Zygmunti ja Bona abielust sündis kuus last, kellest noorim suri oma esimesel elupäeval, aga ülejäänutest (poeg ja neli tütart) said kaks kuningaks ja kaks kuningannaks. Vanim tütar Isabella abiellus Zygmunti esimese naise Barbara vanema venna János Zápolyaga ja sai Ungari kuningannaks. Poeg Zygmunt II August päris isalt Poola kuningatrooni, aga tal ei olnud lapsi. Tütar Zofia abiellus Brunswick-Lüneburgi hertsogi Heinrich V-ga, kuid lapsi ta ei saanud. Pärast Zygmunt II surma valiti Poola kuningaks Zygmunt I kolmas tütar Anna, aga temagi ei saanud lapsi. Noorim tütar Katarzyna abiellus Rootsi kuninga Johan III-ga ja temast põlvnesid nii Poola kui Rootsi kuningad.