Bismarck (laev)
Bismarck oli esimene kahest Saksa Kriegsmarine tellitud Bismarck-klassi lahingulaevast (teine oli Tirpitz). Koos sõsarlaeva Tirpitziga oli Bismarck suurim Saksamaal ja raskeim Euroopa riigis ehitatud lahingulaev.
 Bismarck (1940) | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
| Nimi | Bismarck |
| Kiil pandud | 1. juuli 1936 |
| Vette lastud | 14. veebruar 1939 |
| Teenistuses alates | 24. august 1940 |
| Laeva üldandmed | |
| Veeväljasurve | 41 700 t (55 400 t täislastis) |
| Pikkus | 241,6 m veeliinil, 251 m gabariit |
| Laius | 36 m |
| Süvis | 9,3 m |
| Peamasinad | 12 Wagneri katelt, 3 turbiini, 3 kolmelabalist kruvi, 150 170 hj |
| Kiirus | 30 sõlme (55 km/h) |
| Meeskond | 103 ohvitseri, 1962 sõdurit |
| Relvastus |
8×380 mm SK C/34 12×150 mm SK C/28 16×105 mm SK C/33 16×37 mm SK C/30 12×20 mm FlaK 38 |
| Soomustus |
Vöö: 320 mm Tornid: 360 mm Peatekk: 100–120 mm |
Kirjeldus muuda
Laeva üldpikkus oli 251 m, veeliinil 241,6 m, laius 36 m ja süvis 9,3 m (täislastis 9,9 m). Laeva veeväljasurve oli lastita 41 700 t, täislastis 50 300 t. Katsetel saavutas laev suurimaks kiiruseks 30,01 sõlme. Tavakiirus oli 19 sõlme ja seda arvestades oli laeva tegevusraadius 8871 meremiili (16 430 km). Laeva meeskonda kuulusid 103 ohvitseri ja 1962 muud meeskonnaliiget.
Bismarcki soomus oli vööl 32 cm, tornidel 36 cm ja peatekil 10–12 cm paks. Laeva relvastuse moodustasid 8 380 mm suurtükki SK C/34, 12 150 mm suurtükki SK C/28, 16 105 mm suurtükki SK C/33, 16 37 mm suurtükki SK C/30 ja 12 20 mm õhutõrjesuurtükki 2cm Flakvierling 38.
Ajalugu muuda
Bismarckile pandi nimi Saksa riigikantsleri Otto von Bismarcki järgi. Laeva kiil pandi 1. juulil 1936 Blohm & Vossi laevatehases Hamburgis. Laev lasti vette 14. veebruaril 1939. 24. augustil 1940 arvati Bismarck Saksa sõjalaevastikku.
5. mail külastasid Bismarcki Adolf Hitler ja Wilhelm Keitel saatjaskonnaga. Neile korraldati laeval põhjalik ringkäik ja seejärel kohtus Hitler laeva kapteni Günther Lütjensiga, et talle eesseisvat operatsiooni selgitada.
19. mail 1941 alustasid Bismarck ja raskeristleja Prinz Eugen operatsiooni Rheinübung. Selle eesmärk oli takistada Suurbritannia varustamist üle Atlandi ookeani saadetavate konvoide kaudu.
24. mail 1941 osales Bismarck Taani väina lahingus Islandi ja Gröönimaa vahel. Selles võitlesid Saksamaa poolt Bismarck ja Prinz Eugen ning Suurbritannia poolt kõigi aegade suurim lahinguristleja HMS Hood ja lahingulaev HMS Prince of Wales. Bismarcki mürsk tabas Hoodi laskemoonahoidlat, see plahvatas ja Hood uppus mõne minutiga. Prince of Wales jätkas tulevahetust, aga sai sedavõrd kahjustada, et pidi taanduma. Kahjustusi sai ka Bismarck, kuid jäi endiselt lahinguvõimeliseks. Kokku hukkus 1428 Briti meremeest, 9 sai vigastada. Saksa poolel inimkaotusi ei olnud.
Seejärel saatis Suurbritannia merevägi kõik oma vabad laevad Bismarcki ja Prinz Eugenit jälitama. Seetõttu jäid Saksa laevad kiiresti arvulisse vähemusse: nende tagaajamises osales üle 50 Briti laeva, enamasti kergeristlejad ja hävitajad. Aeg-ajalt astus Bismarck teiste laevadega tulevahetusse. Üks sellistest juhtis Briti laevastiku tähelepanu kõrvale ja Prinz Eugen suutis põgeneda ning jõudis pärast suure ringi tegemist Prantsusmaale.
26. mai õhtul toimunud kokkupõrkes sai Bismarck torpeedotabamuse lennukikandjalt Ark Royal startinud lennukitelt, kaotas manööverdamisvõime ning vajus pakpoordi kreeni. 27. mai hommikul lasksid Briti mereväelased endi väitel Bismarcki põhja, aga pääsenud Saksa meremeeste väitel uputasid nad ise Bismarcki, et see Briti vägede kätte ei langeks. Bismarckil hukkus 2200 meremeest, 110 võeti vangi. Neist 1 suri järgmisel päeval haavadesse, ülejäänud olid kuni sõja lõpuni sõjavangid. Järgmisel hommikul päästsid Saksamaa allveelaevad üksnes 5 ellujäänut. Nii pääses Bismarckilt kokku 114 inimest. Briti poolel hukkus 3 meremeest omade tulistamise [viide?] tõttu.
Vrakk muuda
Bismarcki vraki avastas 8. juunil 1989 Robert Ballard. Sama mees oli avastanud ka Titanicu vraki. See asub 4791 meetri sügavusel merepõhjas, Brestist Prantsusmaal 650 km läänes. Laev langes kustunud veealuse vulkaani peale, mis ulatus ümbritsevast merepõhjast kilomeetri võrra kõrgemale, ja libises tükk maad selle nõlva mööda alla. Asjaolusid arvestades on laev säilinud üllatavalt hästi. See tõendab, et juba uppudes pidid laevaruumid vett täis olema, sest vastasel juhul oleks veesurve laeva purustanud.
Välislingid muuda
- Battleship Bismarck (inglise keeles)