Biot'-Savarti seadus

Biot'-Savarti seadus (ka kujul Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus) on elektromagnetismi seadus, mis kirjeldab statsionaarse (püsiva) elektrivoolu tekitatud magnetvälja. Biot'-Savarti seadusel on magnetostaatikas niisama oluline koht, nagu seda on Coulombi seadusel elektrostaatikas. Seadus toetub Ampère'i seadusele, mis määrab magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjuva jõu, ja Gaussi magnetväljaseadusele .[1]

Seadus on nimetatud Jean-Baptiste Biot' ja Félix Savarti järgi, kes avastasid selle elektri- ja magnetnähtuste vahelise seose 1820. aastal, kui nad uurisid magnetvälju, mida tekitab elektrivool erineva kujuga juhtmetes.

Pierre-Simon Laplace analüüsis Biot' ja Savarti katseandmeid ning andis seadusele üldistatud kuju. Laplace näitas ka, et selle seaduse abil saab arvutada liikuva elektrilaengu magnetvälja.

Tänapäeval käsitletakse seda seadust enamasti järeldustena kahest Maxwelli magnetvälja võrrandist, et arvesse võtta ka välja ajalist muutumist.

Voolujuhi magnetväli muuda

Voolujuhi all mõeldakse elektrijuhti, mida läbib elektrivool. Voolujuhiks võib olla suvalise kujuga (sirge, kõver) juhe, ka juhtmekeerd või juhtmesilmus.

 
Näidatud on vektorite   ja   suunad ning vektori pikkus  

Biot'-Savarti seadus määrab voolu   tekitatud magnetvälja (täpsemalt magnetiline induktsiooni ehk magnetvoo tiheduse)   kohas  , mis on arvutatav kui voolu elementaarlõikude tekitatud magnetväljade vektorsumma.[2] Matemaatiliselt on Biot'-Savarti seadus on väljendatav joonintegraalina üle vooluraja C:[3]

 

kus   märgib vektorkorrutamist (vektorid on paksus kirjas)

  on voolu diferentsiaalne pikkusvektor, mille suund ühtib positiivse elektrilaengu liikumise suunaga;
  on vektor elemendist   kuni punktini  , kus arvutatakse magnetvälja;
  on magnetiline konstant.

Selle võrrandi saab esitada ka kujul

 

kus   on vektori   suunaline ühikvektor ja   on vektori   pikkus.

 
Pika sirge juhtme magnetväli

Pika sirge voolujuhi magnetväli muuda

Lõpmatult pika sirge voolujuhi iga punkti ümber kujuneb juhtme risttasandis magnetväli

 

kus

  on ristsunaline kaugus  -teljest;
  on ühikvektor silinderkoordinaatide (ruumiliste polaarkoordinaatide) nurga   suunas.

Seega paiknevad magnetinduktsiooni ühesugused väärtused voolujuhti kontsentriliselt ümbritsevatel silindrilistel pindadel ja magnetinduktsioon vektorkujul

 

Järelikult muutub magnetinduktsioon pöördvõrdeliselt kaugusega   voolujuhist.

 
Voolusilmuse magnetväli

Voolusilmuse magnetväli muuda

Ringikujulise voolusilmuse (-kontuuri) ümber tekkiva välja magnetinduktsiooni vektori pikkuse saab määrata kontuuri sümmeetriatelje (z-telje) risttasandil võrrandiga

 

kus

  on xy-tasandil asetseva kontuuri raadius;
  on välja määramise punkti P kaugus xy-tasandist.

Kui punkti P kaugus voolukontuurist on palju suurem selle raadiusest, nõrgeneb väli z-teljel ligikaudu võrdeliselt kauguse kolmanda astmega.

Mitmekeerulise voolujuhi magnetväli muuda

Kui on tegemist mitmekeerulise voolujuhiga (pooliga), siis saab magnetvälja arvutada superpositsiooni põhimõttel:

 

Magnetväli jämedas voolujuhis muuda

Eeltoodud valemid sobivad, kui voolujuht on väga peenike .(ristlõige läheneb nullile). Kui elektrijuht on teatud jämedusega, siis pideva voolujaotuse korral kombineeritakse voolutiheduse joonintegraal piki juhti pindintegraaliga ja inegreritakse üle kogu juhtme ruumala V:

 

või väljendatuna ühikvektori   kaudu:

 

kus   on ruumiosa ja   on voolutiheduse vektor selles ruumiosas (SI-süsteemis on ühikuks A/m2).

Konstantsel kiirusel liikuva punktlaengu elektri- ja magnetväli muuda

Kui punktlaenguga q osake liigub konstantse kiirusega v, väljendavad elektrivälja ja magnetvälja Maxwelli võrrandid[4]:

 
  või  

kus   on ühikvektor, mis on osakese algsest asendist suunatud punkti, kus välja määratakse, ning θ on nurk   ja   vahel.

Kui v2c2, siis saab elektrivälja ja magnetvälja avaldada lihtsustud kujul:

 
 

Neid võrrandeid nimetatakse Biot'-Savarti seaduseks punktlaengu jaoks,[5] mis tuleneb nende sarnasusest eelnevalt esitatud Biot'-Savarti võrranditega. Need võrrandid tuletas esimesena Oliver Heaviside 1888. aastal.

Biot'-Savarti seadus, Ampère'i seadus ja Gaussi seadus magnetvälja kohta muuda

Magnetostaatikas magnetinduktsioon  , mis on leitud Biot'-Savarti seaduse abil, rahuldab alati Gaussi seadust magnetvälja kohta ja Ampère'i seadust.[6]

Mittemagnetostaatilises olukorras Biot'-Savarti seadus enam ei kehti, aga Gaussi seadus magnetvälja kohta ja Ampère'i seadus kehtivad.

Kui magnetostaatika tingimused ei kehti, siis tuleks Biot'-Savarti seadus asendada Jefimenko võrranditega.[7] Koos pidevusvõrrandiga (ingl continuity equation) on Jefimenko võrrandid ekvivalentsed Maxwelli võrranditega.

Rakendused aerodünaamikas muuda

Biot'-Savarti seadus leiab kasutust ka aerodünaamikas, et leida kiirust, mida põhjustavad õhupöörised. Aerodünaamika rakendustes on pööriselise välja ja voolu rollid vahetatud, võrreldes elektromagnetilise rakendusega.

Maxwelli järgi[8] on magnetvälja tugevus H otseselt võrdsustatud pööriselisusega.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Jackson, John David (1999). Classical Electrodynamics (kolmas ed.). New York: Wiley. Peatükk 5. ISBN 0-471-30932-X. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |nopp=, kasuta parameetrit (|no-pp=) (juhend)
  2. Saveljev, Igor (1978). Füüsika üldkursus II. Tallinn: Valgus. lk 90. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |nopp=, kasuta parameetrit (|no-pp=) (juhend)
  3. Grant, I.S., Phillips, W.R. (1991). Electromagnetism (teine ed.). Manchester: John Wiley & Sons. ISBN 978-0-471-92712-9. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |nopp=, kasuta parameetrit (|no-pp=) (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Griffiths, David J. (1998). Introduction to Electrodynamics (kolmas ed.). New Jersey: Prentice Hall. ISBN 0-13-805326-X. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |nopp=, kasuta parameetrit (|no-pp=) (juhend)
  5. "Arhiveeritud koopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19.06.2009. Vaadatud 19.01.2019.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 Jackson, John David (1999). Classical Electrodynamics (kolmas ed.). New York: Wiley. leheküljed 178-179. ISBN 0-471-30932-X. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |nopp=, kasuta parameetrit (|no-pp=) (juhend).
  7. de Melo e Souza, R.; Cougo-Pinto, M. V.; Farina, C. (2009). "Multipole radiation fields from the Jefimenko equation for the magnetic field and the Panofsky-Phillips equation for the electric field". American Journal of Physics. 77 (1): 67–72. DOI:10.1119/1.2990666. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2022. Vaadatud 20. jaanuaril 2019.
  8. Maxwell, J. C. "On Physical Lines of Force" (PDF). Wikimedia commons. Vaadatud 19.01.2018.

Välislingid muuda