Vikipeedia

Bioonika

Bioonika (bio + (elektro)onika; varasemas kirjanduses biomimeetika) on bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure, süsteeme ja protsesse ning neid analüüsides ja aluseks võttes püüab leida tehnikaprobleemidele lahendusi[1]. Bioonika muutus iseseisvaks teadusharuks 1960ndatel[1].

Sõna tuleneb arvatavasti sõnade bios (kreeka keeles 'elu') ning elektroonika järelliite ühendamisel. Teise võimalusena tuleb sõna tehnilisest terminist bion (vanakreeka keelest: βίος, tähendab 'elu') ning järelliitest -ic, mis tähendab 'moodi'. Sellest tuleb ka termini tähendus: 'elu moodi'[2].

Sõna ''biomimeetika'' kasutatakse rohkem keemiliste reaktsioonide puhul. Biomimeetika on interdistsiplinaarne valdkond, kus tehnika, keemia ja bioloogia põhimõtete rakendamisel kasutatakse materjalide sünteesi, sünteetiliste süsteemide või masinate funktsioone, mis jäljendavad bioloogilisi protsesse[3].

Hugh Herr demonstreerimas enda tehisjalgu TedX konverentsil aastal 2014

Biooniliste leiutiste alla kuuluvad bioonilised silmad, bioonilised jäsemed, Intarcia insuliiniimplantaat, biooniline pankreas ja palju muud[4]. Biomimeetika professor Julian Vincent Bathi ülikooli mehaanilise inseneeria osakonnast on öelnud, et seni on bioloogia ja tehnoloogia kattuvus mehaanika kasutamise vaatenurgast kõigest 12%[5].

Ajalugu muuda

Varaseim kirja pandud tehisjäse loodi 15. sajand eKr, mil muumial oli eemaldatud varvas ning asendatud nahast ja puidust tehtud proteesiga. Kõige rohkem kasutati algelisi bioonilisi jäsemeid sõdade ajal. Järgmised teated tehisjäsemete kasutamise kohta on pärit Kreeka ja Rooma sõja ajast, mil Ambroise Pare'i, prantsuse militaarkirurgi tunnustati kunstlike ala- ja ülajäsemete loomise eest. Tema mehaanilist kätt kandis prantsuse sõjakapten lahingus. Tolleaegsed tehisjäsemed tehti olemasolevatest materjalidest ehk puidust, nahast ja metallist.

1797. aastal mõistis Alessandro Volta, et kuulmise saab taastada elektrilise stimulatsiooni abil. Sellele järeldusele jõudis Volta patsiendi abiga, kes väitis, et kuuleb müra pärast ajuoperatsiooni, kui tema kuulmisnärvile anti elektriimpulss. See viis esimese implantaadi paigaldamiseni kotikesenärvi stimuleerimiseks. Tänu Volta avastusele hakkasid teadlased Dijourno ja Eyries eksperimente tegema. Nad tegid sisekõrva mähise, mis oli ühendatud elektroodiga, mis oli omakorda ühendatud oimulihasega. Seejärel võtsid nad teise mähise ning kasutasid seda mikrofoni abil genereeritud signaalide edastamiseks. Katsealune kuulis taustamüra ja suutis eraldada muutusi signaalis. See avastus tõi kaasa uute tehnoloogiliste vidinate, näiteks sisekõrva implantaadi loomise.

Kui avastati, et kuulmist saab taastada elektrilise stimulatsiooni abil, loodi mitmekanaliline sisekõrvaimplantaat. See möödub talitlushäirega sisekõrvast ning tagab infovoo edastuse aju kuulmiskeskuse kuulmisnärvidele elektrilise stimulatsiooni abil.

Samasugused avastused tehti ka bioonilise nägemise, kardiovaskulaarsete rakenduste ja palju muu kohta[6].

Tähtsad aastaarvud bioonika ajaloos muuda

  • 1945 – Willen J. Koff töötas välja esimese neerudialüüsimasina[7].
  • 1950 – Alan Turing töötas välja Turingi testi. Testi abil otsustatakse, kas arvuti suudab inimese tasemel intelligentselt käituda.
  • 1958 – Rootsis Karolinska Ülikoolis siirati inimesele esimene täielik südamestimulaator. Eksperiment ei õnnestunud, sest implantaat pidas vastu kõigest kolm tundi. Samal aastal võttis Jack E. Steele kasutusele sõna bioonika.
  • 1961 – Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis loodi arvuti abil juhitav käsi.
  • 1962 – John Charnley töötas välja suure tihedusega polüetüleeni, mida kasutati hiljem tehispuusaliigestes.
  • 1971 – Bausch ja Lomb töötasid välja maailma esimesed pehmed kontaktläätsed.
  • 1978 – esimest korda kasutati mitmekanalilist kuuldeaparaati. See aitab katsealusel kuulda, imiteerides sisekõrva käitumist.
  • 1987 – Parkinsoni põdevale patsiendile siirati elektriline süvaajuimplantaat.
  • 1996 – Šoti teadlased kloonisid esimese imetaja – lammas Dolly.
  • 1997 – maailma maletšempion Garri Kasparov kaotas malearvutile Deep Blue.
  • 1999 – Sony töötas välja AIBO, esimese tehisintellektiga lemmiklooma. Lemmikloom oskas kõndida, mõistis suulisi käsklusi ja oskas neile vastata.
  • 2000 – inimese silma siirati silikoonist tehisvõrkkest. Võrkkest loodi silikoonist mikrokiipidest, mis sisaldasid tuhandeid väikseid valgust muundavaid ühikuid.
  • 2001 – Jesse Sullivanile kinnitati täielikult talitlev robotkäsi, mis loodi Chicago rehabilitatsiooni instituudis. Käel oli närvirakkude implantaat, mis lasi tal kätt mõtte jõul liigutada.[7]

Näited bioonilistest leiutistest muuda

  • Robootikas kasutatakse bioonikat ja biomimeetikat, et imiteerida loomade liikumist. BionicKangaroo põhines kängurute liikumisel ja füsioloogial[8].
  • Takjakinnis on kõige tuntum näide biomimeetikast. 1948. aastal puhastas George de Mestral oma koera takjatest ning taipas, kuidas takjad kinnituvad karva külge[9].
  • 1935. aastal leiutas Percy Shaw kassi silmade peegeldid. Ta leidis, et kassidel oli peegeldavate rakkude süsteem tapetum lucidum, mis võib peegeldada ka väikest kogust valgust[10].
  • Leonardo da Vinci lennumasin ja -laev on varajased näited looduse ning tehnika ühendamisest[11].
  • Resilin on kummiasendus, mis loodi lülijalgsetest leitavast materjalist[12].
  • Julian Vincent töötas 2004. aastal männikäibisid uurides välja "targa" kanga, mis kohandub temperatuurimuutustele. "Ma tahtsin elutut süsteemi, mis vastaks niiskuse muutustele kuju muutmisega. Selliseid süsteeme leidub taimede seas, kuid enamik neist on väga väikesed. Männikäbi on suurim ja seega lihtsaim, mille kallal töötada." Männikäbid reageerivad suuremale niiskusele, avades käbisoomused (seemendamiseks). Tark kangas teeb sama. See avaneb, kui kandjal on soe, ning suleb selle külma korral[13].
  • Muunduvad õhusõiduki tiivad, mis muudavad kuju vastavalt kiirusele ja reisi pikkusele, töötasid 2004. aastal välja biomimeetikud Pennsylvania Osariigi Ülikoolis. Muunduvad tiivad olid inspireeritud linnutiibade kujust, kellel olid eri tiivakujud vastavalt liikumiskiirusele. Lisaks tiibade kujumuutusele ja põhistruktuurile pidid teadlased tegema pealmise kihi, mille kuju oleks samuti võimalik muuta. Nende pealmine kiht muudab kuju kaladest inspireeritud soomustena, mis saavad üksteise peale libiseda [14].

Bioonika tänapäeval muuda

 
3D prinditud Open Bionicsi biooniline käsi koostöös ILM XLab'iga

Firma Open Bionics on vabavaraline firma, mis loob 3D-prinditavaid käsi. 3D-printimise tõttu on nende loomine tunduvalt odavam kui enne. Kätt juhitakse müoelektriliste sensorite abil[15].

Hugh Herr, MIT biomehatroonika uurimisgrupi juht, lõi 2011. aastal firma BioniX[16]. Ta hakkas tootma bioonilisi jalgu, mis jäljendavad väga täpselt tavajäsemete liikumist. Tema loodud BioM jalg taastab musklite jõu, liigub nagu loomulik jalg ning aitab amputeeritud jäsemetega inimestel tasakaalu hoida. Hugh Herr hakkas bioonikaga tegelema pärast mägironimisõnnetust, mille tõttu amputeeriti ta mõlemad jalad[17].

Bioonika Eestis muuda

Tallinna Tehnikaülikoolis leiutas Mart Min koos inseneridest ja arstidest meeskonnaga adaptiivse südamestimulaatori (rütmuri) jaoks lahenduse, mis mitte ainult et oskab aru saada inimorganismi verevarustuse vajadusest, ehk sellest, kas inimene parasjagu puhkab, magab, teeb sporti või on ärevuses, ning vastavalt sellele muuta stimuleerimise rütmi (südame löögisagedust), vaid mis on võimeline jälgima ka südamelihase enda verevarustuse piisavust selleks tööks, ega luba (haige) südame ohtlikku ülekoormamist[18].

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis luuakse polümeeride abil pehmeid lihaseid[19].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 TEA entsüklopeedia 4. köide, 2009.
  2. ↑ Online Etymology Dictionary. "Bionics Origin". Etymonline. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  3. ↑ "Biomimetics meaning". Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  4. ↑ Dani Bancroft (15.12.2015). "Top 10 bioonilist arendust". LabIOTech. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  5. ↑ Julian F.V Vincent (18.04.2006). "Biomimetics: It's practice and theory". PMC. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  6. ↑ Thurston, Alan J. (2007). Pare and Prosthetics: The Early History of Artificial Limbs. Pare and Prosthetics: The Early History of Artificial Limbs: ANZ Journal of Surgery. Lk 114-119.
  7. ↑ 7,0 7,1 Emma Lloyd (29.09). "The History of Bionics". 2008. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= ja |Aeg= (juhend)
  8. ↑ Festo (2014). "Bionic Kangaroo". Festo. Originaali arhiivikoopia seisuga 2017-11-07. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  9. ↑ Jonas Salomonsen (18.01.2012). "Best copies of Nature". ScienceNordic. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  10. ↑ BBC archives. "Cat's Eyes". Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  11. ↑ "Flying Machine by Leonardo Da Vinci". Originaali arhiivikoopia seisuga 2014-05-28. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  12. ↑ John Bohannon. "Nature's Super-Rubber Made in Lab". 2005. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  13. ↑ Damir Beciri. "Pine Cones Inspire New Materials That change their shape according to Stimuli". 2013. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  14. ↑ Penn State. "Airplane Wings that Change Shape Like a Bird's Have Scales Like a Fish". 2004. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  15. ↑ Open Bionics. "Open Bionics Blog". Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  16. ↑ "BionX Medical Technology Homepage". Originaali arhiivikoopia seisuga 2017-12-03. Vaadatud 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  17. ↑ Autodesk. "A Bionic Man: Hugh Herr Strides Forward on Next-Generation Robotic Legs". Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  18. ↑ Tallinna Tehnikaülikooli koduleht. "Arukas Südamestimulaator". Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  19. ↑ "Ionic Polymer Metal Composites (IPMC) modelling and control". Originaali arhiivikoopia seisuga 2019-03-29. Vaadatud 11.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bioonika&oldid=6400868"