Bentheim-Steinfurt

Bentheim-Steinfurt oli krahvkond tänapäevase Saksamaa alal Nordrhein-Westfaleni loodeosas Steinfurti ümbruses. Bentheim-Steinfurt tekkis Bentheim-Bentheimi jagunemisel, mis ise tekkis Bentheimi krahvkonna jagunemisel. Bentheim-Steinfurt jagunes aastal 1606 endaks ja Bentheim-Tecklenburg-Rhedaks; ning aastal 1643 endaks ja Bentheim-Bentheimiks.

Bentheim-Steinfurti vapp

Ajalugu muuda

 
Bentheimi loss
 
Steinfurti loss

Bentheim-Steinfurt ja selle territooriumid pöörati aastal 1544 krahv Arnold II poolt luterlusse. Talle järgnes tema väheusklik poeg Eberwin III. Pärast viimase varajast surma 26-aastaselt järgnes tema alaealine poeg Arnold III, kelle regendiks oli Tecklenburgi Anna. Arnold III abiellus aastal 1576 Neuenahri Magdalenaga ja ta alustas katseid krahvkonna põhjalikult protestantismi pööramiseks. 1587. aasta sügisel külastasid krahvkonda luterlikud jutlustajad üle kogu Saksamaa, et aidata reformida Bentheimi, Steinfurti, Lingeni ja Tecklenburgi krahvkondi. Uued seadused kujundati suuresti Moersi omade järgi ning viidi järgmisel aastal sisse Bentheimis ja Tecklenburgis ning lõpuks aastal 1591 Steinfurtis. Arnold asutas 1588. aastal ka eduka kooli Schüttorfis, mis viidi aastal 1591 Steinfurti ja õpetas ladina keelt, õigust, teoloogiat, filosoofiat ja (aastast 1607) meditsiini. Arnold suri aastal 1606 ja talle järgnesid tema pojad Arnold Jost, Wilhelm Heinrich, Friedrich Ludolf ja Konrad Gumprecht. Arnold Jost asutas Bentheimi territooriumil 1613. aastal kõrgema kirikunõukogu, kui ülima vaimuliku võimu krahvide alluvuses, ja sel samal aastal loodi ka Bentheimi reformitud kirik, mis sisaldas ka 12 artiklit.

Aastal 1643 Arnold Jost suri ja talle järgnes tema poeg Ernst Wilhelm. Teda mõjutas suuresti Münsteri vürstlik piiskop Christoph Bernhard von Galen ja aastal 1688 pöördus ta katoliiklusse. Järgnes äge kriis, milles protestantlikud jutlustajad minema aeti. Ernst Wilhelm suri aastal 1693 ja talle järgnes tema poeg, krahv Ernst, kes murede lahendamiseks pöördus aastal 1701 luterlusse. Väljastati uus reformitud kirikukonstitutsioon, mis põhines 1678. aasta Lingeni kirikukonstitutsioonil (seda kasutati aastani 1971). Bentheim-Steinfurt omandas aastal 1700 Batenburgi lossi, kuigi selleks ajaks ei olnud see püsivalt mehitatud ja see purustati prantslaste poolt aastal 1795.

Krahv Ludwig omandas aastal 1803 Bentheim-Bentheimi krahvkonna. Bentheim-Steinfurt mediatiseeriti aastal 1806 Preisimaasse, loovutati aastal 1809 Bergile, taastati aastal 1813 Preisimaasse ja loovutati aastal 1815 Hannoveri kuningriigile.

Bentheim-Steinfurti krahvid (1454–1806) muuda

 
Bentheim-Steinfurti vapp aastatel 1454–1589
  • Arnold I (1454–1466)
  • Eberwin II (1466–1498)
  • Arnold II (1498–1544)
  • Eberwin III (1544–1562)
  • Arnold III (1562–1606)
  • Anna von Tecklenburg (1562–1577) (regent)
  • Arnold Jost (1606–1643) koos
    • Wilhelm Heinrich (1606–1632) ja
    • Friedrich Ludolf (1606–1629) ja
    • Konrad Gumprecht (1606–1618)
  • Ernst Wilhelm (1643–1693)
  • Ernst (1693–1713)
  • Karl Friedrich (1713–1733)
  • Karl Paul Ernst (1733–1780)
  • Ludwig (Bentheim-Bentheimi krahv) (1780–1806)