Bengali tiiger
Bengali tiiger ehk India tiiger (Panthera tigris tigris) on tiigri alamliik, kes elab Lõuna-Aasias. Bengali tiiger on India ja Bangladeshi rahvusloom.[1]
| Bengali tiiger | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Kaslased Felidae |
| Perekond |
Panter Panthera |
| Liik |
Tiiger Panthera tigris |
| Alamliik |
Bengali tiiger |
| Trinaarne nimetus | |
|
Panthera tigris tigris Pocock, 1929 | |
 Bengali tiigri levila | |
Bengali tiiger on tiigri alamliikidest kõige arvukam. Tema populatsiooni suurus Indias on hinnanguliselt 1520–1909 isendit, Bangladeshis 440 isendit, Nepalis 124–229 isendit ning Bhutanis 75 isendit.[2][3]
Bengali tiiger on IUCN-i poolt klassifitseeritud kui eriti ohustatud liik. Kogu populatsiooni suuruseks on hinnatud vähem kui 2500 isendit ning nende arvukus väheneb. Mitte ükski alampopulatsioon ei ole suurem kui 250 isendit.[3]
Hindustani poolsaarel on Bengali tiigrid asustanud troopilisi ja subtroopilisi metsi, mangroovimetsi, subtroopilisi ja parasvöötme kõrgustike metsi ning lammirohumaid.[4]
Üldiseloomustus muuda
Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranžini ning triibud tumepruunist mustani. Kõht ja jäsemete sisemised pooled on valged. Isaste tiigrite üldpikkus on keskmiselt 270–360 cm ning emaste pikkus on 240–300 cm. Isased tiigrid kaaluvad keskmiselt 200–330 kg ja emased 100–200 kg.[5]
Valge tiiger on Bengali tiigri vorm. Valge tiigri sünniks peab olema mõlemal vanemal valge värvi geen, sest see on retsessiivne. Valge tiiger ei ole siiski albiino. Tal on sinised silmad ja seljal pruunid triibud. Valge tiiger on väga haruldane ja teadaolevalt on teda ainult loomaaias.[5]
Käitumine muuda
Tiigrid elavad enamjaolt üksikult ning peavad üksi ka jahti. Koos on nad ainult paaritumise hooajal ning siis, kui kutsikad on sõltuvad oma emast. Nad kehtestavad ja säilitavad oma piirkonna, mis on keskmiselt 200–1000 ruutkilomeetri suurune. Tiigritele meeldib vesi ning nad võivad kergelt ületada jõgesid. Tiigri möire on nii vali, et seda võib olla kuulda isegi 5 km kaugusele.[5]
Toitumine ja jaht muuda
Tiigrid on karnivoorid. Nad eelistavad jahtida selliseid suuri ungulaate ehk sõralisi nagu aksishirv (Axis axis), sambarhirv (Rusa unicolor), gaur ehk india piison (Bos gaurus), nilgai (Boselaphus tragocamelus) ja metssiga (Sus scrofa), vähemal määral jahivad nad ka vesipühvleid (Bubalus bubalis) ja antiloope. Väiksemad loomad nagu jänesed, okassead ja paabulinnud moodustavad tiigri toidust väikese osa. Väiksemaid loomi jahivad nad siis, kui tavalist saaki on vähe. On olnud juhtumeid, kus tiiger ründab isegi elevanti või ninasarvikut. Inimeste pealetungist tingitult on nad hakanud jahtima ka koduloomi. Koduloomad moodustavad 10–12% tiigri toidust. Tiiger peab jahti põhiliselt üksi ja öösel, kui suuremad ungulaadid on aktiivsed. Ühekorraga võib tiiger süüa 18–40 kg liha.[5][6][7]
Tavaliselt läheneb tiiger saagile külje pealt või tagant ning haarab ohvril kõrist, et teda tappa. Seejärel tirib ta saagi varju, et seda süüa. Kui vaja, võib ta saaki vedada üle mitmesaja meetri.[5]
Paljunemine ja elutsükkel muuda
Isased tiigrid saavad suguküpseks 4–5-aastaselt, emased 3–4-aastaselt. Tiinus kestab keskmiselt 16 nädalat. Tiigril ei ole kindlat paaritumishooaega, kuid paaritumine on kõige sagedasem novembri lõpust kuni aprilli esimese pooleni. Pesakonnas on 1–4 kutsikat, kes sünnivad varjatud kõrges rohus, tihedates põõsastes, koobastes, kivide või langenud puude vahel. Vastsündinud kaaluvad 780–1600 grammi ning nad on kaetud pehme villase karvkattega, mis langeb kolme ja poole kuni viie kuu jooksul. Emasloom imetab neid 2–6 kuud ning nad hakkavad tahket toitu sööma umbes 2 kuu vanuselt. Sel ajal nad käivad emaga koos jahil kaasas, ise hakkavad jahti pidama 5–6-kuuselt. 2–3-aastaselt eralduvad nad perekonnast, et hakata otsima ala, kuhu oma territoorium luua. Noored isased kolivad ema territooriumist kaugemale kui noored emased.[5]
Ohud muuda
Viimase paari aastakümnega on tiigrite populatsioon märkimisväärselt vähenenud. Elupaikade kadu ja salaküttimine on tõsised ohud liigi püsimajäämisele.
Looduslikud vaenlased muuda
Suurema osa täiskasvanud tiigritest lasevad inimesed maha või mürgitavad. Harva võivad karud, metssead või teised suured ungulaadid haavata tiigrit eluohtlikult. Lisaks võivad tiigri tappa elevantide või vesipühvlite karjad. On teateid ka paljudest õnnetusjuhtumitest, kus tiiger on saanud haavata või surma, kui ta on kokku puutunud okasseaga. Tiigrikutsikatel on palju rohkem looduslikke vaenlasi, kelle hulka kuuluvad ka täiskasvanud tiigrid.[5]
Salaküttimine muuda
Kõige tõsisem oht tiigritele on illegaalne kaubandus, nende nahkade ja kehaosadega kaubeldakse India, Nepali ja Hiina suundadel. Sellega tegelevad hästi organiseeritud jõugud ja salakütid. Nahad veetakse Indiast välja läbi keeruliste võrgustike, põhiliselt Hiina turgudele. Teine tegur, mis aitab kaasa tiigrite arvukuse vähenemisele, on urbaniseerumine. Talunikud süüdistavad tiigreid oma karja hävitamises ning tapavad neid. Tapetud tiigrite nahad ja kehaosad võivad aga leida tee ebaseaduslikku kaubandusse. Suurem osa nahkadest müüakse turistidele suveniiridena. Tiigrite osi ostetakse ka kodu kaunistamiseks ja kinkideks. Tiibetis kasutatakse tiigri nahku chupade (traditsiooniliste kostüümide) kaunistamiseks.[8]
Üle 1000 aasta on tiigri kehaosad olnud Hiina traditsioonilise rahvameditsiini osa. Tiigri jõu ja müütiliste võimete tõttu usutakse Hiina kultuuris, et tiigril on raviomadused, mis aitavad ravida kroonilisi vaevusi ja haigusi ning täita keha vajaliku energiaga. Tiigri kondid, silmad, vurrud ja hambad on kasutusel näiteks insomnia, malaaria, epilepsia, meningiidi ja nahaprobleemide ravimisel.[9]
Kõigis kolmes riigis on ebaseadusliku kaubandusega tegelemise eest karmid karistused. Lisaks trahvidele võib Indias saada 3–7-aastase vanglakaristuse, Nepalis 5–15-aastase vanglakaristuse ning Hiinas 5–10-aastase vanglakaristuse või lausa surmanuhtluse.[8]
Aastatel 1994–2011 on WPSI (Wildlife Protection Society of India) dokumenteerinud 1100 tiigri tapmise, mis on aga ainult väike osa tegelikust salakütitud tiigrite arvust.[10]
Inimsööjatiigrid muuda
Kuigi inimene ei ole tiigri tavaline saak, on tiigrid tapnud rohkem inimesi kui ükski teine kaslane. On hinnatud, et aastatel 1800–1900 tapsid tiigrid ainuüksi Indias üle 10 000 inimese. Peaaegu alati suudetakse inimsööjatiigrid identifitseerida ning nad püütakse kinni ja lastakse maha või mürgitatakse. Bangladeshis ja Indias elab tiiger kasvava rahvastikuga piirkondades ning talunikud tungivad tiigri elupaikadesse, suurendades nii tiigri rünnaku tõenäosust. Inimsööjatiigrid on suur probleem Indias, täpsemalt Kumaoni, Garhwali ja Sundarbani mangroovisoodes, kus on olnud juhtumeid, et ka terved tiigid ründavad inimesi. Tiigrid ründavad inimest tavaliselt siis, kui nad ei ole füüsiliselt võimelised teisiti toitu hankima. Inimsööjatiigrid on tavaliselt vanad, jõuetud ja puuduvate hammastega.[11]
Erinevalt inimsööjaleopardist ründab tiiger inimest päeval. See näitab, et tiiger on võimeline oma harjumusi muutma olenevalt sellest, keda ta jahib.[5]
Kõige kuulsam inimsööjatiiger on emane Champawati tiiger, kes tappis 20. sajandi alguses kokku 976 inimest, enne kui ta maha lasti. Ta sisenes küladesse ja jahtis päeval, tekitades külades paanikat. Hilisemal ülevaatusel avastati, et tal olid parempoolsed silmahambad katki ja see takistas tal looduslikku saaki jahtimast.[11]
Kaitse muuda
Põhja-India ja Lõuna-Nepali Himaalaja jalamil on loodud 49 000 ruutkilomeetrile 11 kaitseala, mis kujutavad endast kõrge rohuga savanne ja kuivi metsi. Eesmärk on tiigreid käsitleda kui üht metapopulatsiooni, mis aitaks säilitada geneetilist, demograafilist ja ökoloogilist terviklikkust ning tagaks liigi ja elupaikade säilitamise maaelu arengukavas. Nepalis on kogukondliku turismi mudelit arendatud nii, et selle tulu on tugevalt seotud kohalike inimestega ja hävinenud metsade taastamisega. Selline lähenemine on aidanud kaasa salaküttimise vähenemisele ja elupaikade taastamisele.[12]
Indias alustati 1973. aastal projekti "Project Tiger", mis on kujunenud üheks edukamaks Bengali tiigri kaitse ettevõtmiseks viimaste aastakümnete jooksul. Projekti eesmärk on tiigrite kaitse spetsiaalselt moodustatud "tiigrite reservaatides", mis on esindatud eri bioregioonides ehk ökoregioonides üle riigi. Selle projekti abil püütakse säilitada elujõuliste tiigrite populatsiooni looduslikus keskkonnas.[13]
Viited muuda
- ↑ Justin Glow. ""National Animals from Around the World"" (inglise). Vaadatud 7.10.2012.
- ↑ ""Nepal has 155 adult tigers, 5% of world population"". timesofindia.indiatimes.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.01.2013. Vaadatud 14.11.2012.
- ↑ 3,0 3,1 ""Panthera tigris ssp. tigris"". www.iucnredlist.org (inglise). Vaadatud 6.10.2012.
- ↑ ""Where can tigers live in the future"" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2012. Vaadatud 6.10.2012.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Vratislav Mazak. "" Panther tigris"" (PDF). "Mammalian Species" (inglise). Vaadatud 6.10.2012.
- ↑ ""Journal of Zoology"" (inglise). Vaadatud 6.10.2012.
- ↑ ""Journal of Zoology"" (inglise). Vaadatud 6.10.2012.
- ↑ 8,0 8,1 ""Skinning the cat"" (PDF). www.wpsi-india.org (inglise). Vaadatud 7.10.2012.
- ↑ ""Tigers in Crisis"" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 23.10.2012. Vaadatud 7.10.2012.
- ↑ ""Wildlife Protection Society of India"" (inglise). Vaadatud 7.10.2012.
- ↑ 11,0 11,1 ""Maneating tigers in India"". www.africahunting.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.03.2013. Vaadatud 6.10.2012.
- ↑ ""A Future fot Wild Tigers"" (PDF). siteresources.worldbank.org (inglise). Vaadatud 7.10.2012.
- ↑ ""Project Tiger"" (inglise). Vaadatud 7.10.2012.