Beetli-areekapalm
Beetlipalm ehk beetli-areekapalm (Areca catechu) on palmiliste sugukonna areekapalmi perekonna liik. Beetlipalmi vili on beetlipähkel.
| Beetli-areekapalm | |
|---|---|
 Beetli-areekapalm beetlipähklikobaraga | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Palmilaadsed Arecales |
| Sugukond |
Palmilised Arecaceae |
| Perekond |
Areekapalm Areca |
| Liik |
Beetli-areekapalm |
| Binaarne nimetus | |
|
Areca catechu L. | |
Beetli-areekapalm on kuni 30 m kõrguseks ja 20–30 cm jämeduseks kasvav oksteta palm, mille läikivad liitlehed on umbes 150 cm pikad. Õied asetsevad lehekaenaldes. Vilja kollase koore all on kiuline kiht, mille sees on üks 2,5–3 cm suurune väga kõva koorega seeme. Iga palm annab umbes 250 pähklit aastas.
Beetlipalmi kodumaaks peetakse Ida-Indiat või Polüneesiat. Teda kasvatatakse Ida-Aafrikas, Lõuna-Hiinas, Sri Lankal, troopilises Indias ja Filipiinidel, eeskätt seemnete pärast. Väljarändajate abiga on ta levinud ka Austraaliasse ja Uus-Meremaale.[1]
Beetlipalmi nime järgi kohalikes keeltes on nimetatud Penangi saar Malaisia poolsaare läänekaldal, Fua Mulaku Maldiivides ja Guwahati Indias Assamis.
Beetlipalmi kasutatakse toataimena suurte hoonete, näiteks kaupluste ja hotellide sisekujunduses. Selline palm ei vilju ega kasva täissuuruseni, kasvab aeglaselt, vajab vähe vett ning palju soojust ja valgust. Noored palmid seevastu taluvad otsest päikesekiirgust halvasti.
Beetlipalmi kahjustavad võrgendilestad ja viinamarja-kilptäid.
Beetlipalmi saadused muuda
Pikemalt artiklis Beetlipähkel
Aasias kasvatatakse beetlipalmi peamiselt seemnete pärast. Seemned sisaldavad metanooli ja alkaloide, näiteks arekaiini ja arekoliini, mis on närimisel mürgised ning tekitavad kerget sõltuvust ja suuvähki. Seemnete närimine suurendab süljeeritust ja mõjub virgutavalt. Seemneid segatakse närimiseks kunstlike lisandite, näiteks kriidipulbriga. Tänapäeval lisatakse kibeda maitse vähendamiseks ka piparmünti, lagritsat ja närimistubakat.
Seemned sisaldavad palju punast pigmenti, mistõttu beetlinärija sülg, keel, hambad ja suuõõs värvuvad tellispunaseks. Sel põhjusel kasutatakse seemneid ka puuvillase riide värvimiseks. Taiwanis närivad naised beetlit sellepärast, et peavad saadavat punast suud ilusaks. Seal tarvitatakse seda tänapäevani, eriti laialdaselt maapiirkondades.
Beetli-areekapalm on ravimtaim ja tema seemnete meditsiinilise nimetusena kasutatakse ka nimetusi "areekapähkel" ja "areekaseeme".
Areekapalmi seemnekestadest saadavat punast värvainet on kasutatud puuvillkangaste värvimiseks. Puust saadakse ka parkaineid tanniine, millega saab kiude toonida mustaks[2].
Viited muuda
- ↑ S. Piippo, U. Salo, Meelte ja tunnete taimed, Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 14. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)