Basilisk
|
See artikkel räägib mütoloogilisest koletisest; sisalike perekonna kohta vaata artiklit Basilisk (perekond); Harry Potteri lugude koletise kohta vaata artiklit Basilisk (Harry Potter). |
Basilisk (kreekakeelsest sõnast βασιλίσκος basiliskos 'väike kuningas') on mütoloogiline roomajalaadne koletis. Neid on peetud madude kuningaks.
Basiliskide välimust on kirjeldatud erinevalt – hiiglasliku sisalikuna, suure maona või koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad.
Basiliskid võivad oma ohvri tappa erineval moel – Plinius Vanem kirjeldab teoses "Naturalis Historia" basiliski kui väikest madu, kelle pilk tapab ja kelle roomamisest jääb maha mürgise lima rada.
Püha Hildegardi väitel sündis basilisk mao munast, mida haudus kärnkonn ning oma väe sai ta paradiisi maolt. Basiliski hingus on kui tuli, mis tuhastab kõik oma teel[1]. Teise legendi järgi haudus kärnkonn muna, mille oli munenud vana kana.
Kirikuisa Augustinus väitis, et basilisk on madude kuningas nagu saatan on deemonite kuningas[1].
Keskaegsetes bestiaariumites kujutatakse basiliski kroonitud maona, keda kummardavad tema alamad. 15. sajandi lõpul levima hakanud süüfilist nimetati basiliski mürgiks.
Seitsmest surmapatust oli basilisk kiima sümboliks[1].
Leonardo da Vinci on vahendanud lugu, mille kohaselt olevat surnud nii ratsanik kui hobune, kui ratsanik hobuse seljas olles odaga basiliski tappa püüdis. Ka taimed, millega basilisk kokku puutub või millele hingab, närbuvad.
Barokiajastu sümboliraamatud väidavad, et basiliski kivistava pilgu saab võita vaid peegliga, mille abil basilisk tema enda pilguga kivistada[1].
Basiliskid kardavad väidetavalt kukkesid.
Viited muuda
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Basilisk |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Basilisk |