Barcelona krahv
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Barcelona krahv (katalaani Comte de Barcelona, hispaania Conde de Barcelona) oli Kataloonia valitseja enamiku Kataloonia ajaloost 9.–18. sajandini.
Barcelona krahvkonna lõi Karl Suur pärast maade vallutamist Ebro jõest põhja pool. Need maad (Hispaania mark) jagunesid mitmeks krahvkonnaks, kus Barcelona krahv, kes tavaliselt haldas samaaegselt ka mõningaid teisi krahvkondi, omandas lõpuks ülemvõimu piirkonnas.
Kui krahvkond muutus ühes perekonnas päritavaks, nõrgenesid krahvide sidemed nende frankidest isandatega, eriti pärast seda, kui Kapetingid asendasid Karolingid.
12. sajandil moodustasid krahvid dünastilise uniooni Aragóni kuningriigiga, ühendades kaks riiki ühe valitseja alla. Aastal 1258 loobus Prantsusmaa kuningas Corbeili lepinguga oma feodaalvõimust krahvkonna üle.
Barcelona jäi Aragóni krooni osaks, kui viimane asus 1500. aasta paiku uniooni Kastiilia kuningriigiga, moodustades seeläbi Hispaania kuningriigi. Krahvkond säilitas oma õiguskorra, maksud ja privileegid kuni nende tühistamiseni pärast Hispaania pärilussõda 18. sajandil.
Barcelona krahv jäi üheks paljudest Hispaania monarhia pärilikest tiitlitest.
20. sajandil saavutas tiitel uuesti mõningase tähtsuse, kui Juan de Borbón, Hispaania trooni maapaos pärija, omandas tiitli Barcelona krahv. Nii tehes nõudles ta ajaloolist kuningatiitlit, nõudmata samas Hispaania seadusliku kuninga tiitlit, eriti pärast tema poja Juan Carlos I saamist siis Hispaaniat valitsenud Francisco Franco tulevaseks järglaseks. Aastal 1977, pärast Juan Carlose saamist kuningaks seoses Franco surmaga aastal 1975, annetas ta tiitli Barcelona krahv ametlikult oma isale, kes oli loobunud oma õigustest troonile. Juan kandis seda tiitlit kuni oma surmani aastal 1993, kui see läks tagasi kuningale, kes seda sellest ajast kannab. Juan de Borbóni lesk kasutas tiitlit Barcelona krahvinna kuni oma surmani aastal 2000.
Barcelona krahvide loend muuda
Mittedünastilised, 801–878 muuda
| Nimi | Portree | Valitsemine | Märkused |
|---|---|---|---|
| Berà | 801–820 | ka Girona, Besalú, Ausona (812/817-820), Razès ja Conflent (790–820) krahv, võimult kõrvaldatud. | |
| Rampó | 820–826 | ka Girona ja Besalú krahv. | |
| Bernard I (Bernat I) |
826–832 | Toulouse'i Guillaume'i poeg, ka Septimaania markkrahv (834–835) ja keiserlik kammerhärra (829–830), võimult kõrvaldatud. | |
| Bérenger | 832–835 | ka Toulouse'i krahv | |
| Bernard I (Bernat I) |
836–844 | taastatud võimule, hukatud Charles II Paljaspea käsul. | |
| Sunifred I | 844–848 | Bellón I de Carcasona poeg või väimees, ka Ausona, Besalú, Girona, Narbonne, Agde, Béziers, Lodève, Melgueil, Cerdanya, Urgell, Conflent ja Nîmes' krahv. | |
| Guillaume (Guillem) |
848–850 | Bernard I poeg, ka Toulouse'i krahv (844–850), mässas ja tapeti. | |
| Aleran | 850–852 | üheskoos Isembartiga, ka Ampuriase ja Roussilloni krahv ning Septimaania markkrahv. | |
| Isembart | 850–852 | Guerin de Provence'i poeg, üheskoos Aleraniga, ka Ampuriase ja Roussilloni krahv ja Septimaania markkrahv. | |
| Odalric | 852–858 | Hunfridi poeg, ka Girona, Rosselló, Empúries krahv ja Septimaania markkrahv. | |
| Humfrid | 858–864 | ka Girona, Empúries, Roussilloni ja Narbonne'i krahv, Gothia markkrahv. | |
| Bernard II (Bernat II) | 865–878 | Bernard II de Poitiers poeg, ka Girona krahv ning Gothia ja Septimaania markkrahv, mässas. |
Sunifredi dünastia, 878–1162 muuda
| Nimi | Portree | Valitsemine | Märkused |
|---|---|---|---|
| Guifré I |  |
878–897 | Sunifred I poeg, suutis luua pärimisjärgluse. |
| Guifré II Borrell I |  |
897–911 | Guifré I poeg. |
| Sunyer I |  |
911–947 | Guifré I poeg, lahkus kloostrisse. |
| Borrell II |  |
947–992 | Sunyeri poeg üheskoos Miró I (947–966) ja Ramon Borrelliga (988–992), ka Urgeli krahv (948–992). Küsis edutult kuningas Lotharilt abi saratseenide vastu, keeldus tunnistamast Hugues Capetit Prantsusmaa kuningana aastal 987. |
| Miró I |  |
947–966 | Sunyeri poeg, üheskoos Borrell II-ga. |
| Ramon Borrell |  |
988–1018 | Borrell II poeg, üheskoos oma isaga (988–992). |
| Berenguer Ramon I el Corbat (Küürakas) |
 |
1018–1035 | Ramon Borrelli poeg, regendina Ermesenda de Carcasona (1018–1023), sunniti tunnistama Navarra Sancho Garcés III Suure ülemvõimu. |
| Ramon Berenguer I el Vell (Vana) |
 |
1035–1076 | Berenguer Ramon I poeg. |
| Ramon Berenguer II el Cap d'Estopes (Linalakk) |
 |
1076–1082 | Ramon Berenguer I poeg, üheskoos oma kaksikvenna Berenguer Ramon II-ga. |
| Berenguer Ramon II el Fratricida (Vennatapja) |
1076–1097 | Ramon Berenguer I poeg, üheskoos oma kaksikvenna Ramon Berenguer II-ga (1076–1082) ja oma vennapoja Ramon Berenguer III-ga (1082–1097) | |
| Ramon Berenguer III el Gran (Suur) |
 |
1082–1131 | Ramon Berenguer II poeg. |
| Ramon Berenguer IV el Sant (Pühak) |
 |
1131–1162 | Ramon Berenguer III poeg, kihlatud Petronila de Aragóniga aastal 1137 ja abiellus temaga aastal 1150. |
Ramon Berenguer IV ja Petronila õigusjärglus Aragóni kuningriigile viis Aragóni krooni loomiseni. Barcelona krahvkond moodustas selle riigi osa, ja Hispaania krooni osa, kuni Nueva Planta dekreetideni ajavahemikus 1707 kuni 1716, kui Felipe kuulutas, et kõik Hispaania kuningriigid ja territooriumid ühendatakse üheks tsentraliseeritud Hispaania kuningriigiks. Barcelonas teatati sellest aastal 1716. Barcelona krahv muutus üheks paljudest pärilikest Hispaania monarhia tiitlitest.
Viisakustiitel muuda
Bourbonide dünastia, 1977–1993 muuda
| Nimi | Portree | Valitsemine | Märkused |
|---|---|---|---|
| Juan III | 1977–1993 | võttis tiitli aastal 1941; ametlikult sai selle oma pojalt Juan Carlos I-lt vastutasuks Hispaania troonist loobumisele |