Barań
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2023) |
Barań on linn Valgevenes Viciebski oblastis Orša rajoonis. Allub administratiivselt Orša linnale. Leedu keeles Baranis.
| Barań | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ Baran ] | |||||
| |||||
|
| |||||
| Elanikke |
10 245 (1.01.2024)[1]  | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 54° 29′ N, 30° 19′ E | ||||
  | |||||
Linnas asuvad kaks keskkooli ja lütseum, lisaks veel muusikakool ja laste spordikool. Barańis on kultuurimaja ja raamatukogu.
Tööstusettevõtetest on linnas masinaehitus, toiduainetetööstus ja kergetööstus. Tähtsaim tööandja on tehas Ljos (Лёс), kus toodetakse raadiotehnikat. Lisaks asub linnas samanimeline sanatoorium.
Ajalugu muuda
Linna on esmamainitud 1518. aastal kui Ostrogskite valduses olevat küla. Asulasse rajati toona "kuulihoov", kus valmistati kahuritele kuule. Aastal 1598 rajas nende alade isand Krzysztof Radziwiłł uue Barańi alevi ja asustas küla elanikud sinna ümber. Sellest ajast peale kirjutatakse Barańi külast kui Старая Бараньi ehk Vanast Barańist. Aastal 1704 ehitati Barańi asulasse uniaatide kirik.
Aastal 1772 läks alev esimesel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Radziwiłłide mõis konfiskeeriti ja Barańist sai küla. XIX sajandil kuulusid need alad Barzovidele ja Mjanžynskitele. Aastal 1872 rajati asulasse tärklisevabrik, aastal 1873 saekaater. Aastal 1882 omandas asula riiginõunik Popov, kes rajas sinna kõrtsi ja veski. Aastal 1906 avati asulas tehasekool.
1924. aastal liideti Barań Valgevene NSV-ga, aastal 1935 sai sellest töölisasula. Teises maailmasõjas hukkus asulas 42 inimest. Asulast sai ametlikult linn aastal 1972.
Pilte muuda
-
Barańi uniaatide kirik
Barańi elanikke muuda
- Uładzimir Korban – Valgevene satiirik