Banda meri
Banda meri on Vaikse ookeani ääremeri Kagu-Aasias.
Banda meri piirneb läänes Florese merega, põhjas Maluku ja Serami merega ning edelas Sawu merega, mis kõik kuuluvad Vaiksesse ookeani nagu ka Banda meri. Kagus piirneb Banda meri Arafura ja lõunas Timori merega, mis mõlemad kuuluvad India ookeani.[1]
Banda mere põhjapiir kulgeb Sulawesi saarelt üle Pelengi väina Banggai saartele ja läbi nende Sula saartele. Vahetult enne Sula saari ületab mere piir Kesk-Sulawesi ja Põhja-Maluku provintsi piiri. Edasi kulgeb mere piir algul mööda Taliabu ja siis Mangole saart kohta, kus Mangolele on kõige lähem Sanana saar (1°56'S 125°55'O). Siis kulgeb mere piir Sanana saarele ja läbi selle Sanana lõunatippu, sealt Buru saare loodetippu, jõudes ühtlasi Maluku provintsi, mööda selle põhjarannikut ja üle Manipa väina Serami loodetippu, nii et kõik Manipa väinas olevad saared jäävad Banda merre, ja mööda Serami põhjarannikut saare kagutippu. Sealt kulgeb mere piir piki saarteahelat, mille moodustavad Gorongi ja Watubela saared, Kai saartele Kai Besari saare põhjatippu.
Banda mere idapiir kulgeb läbi Kai Besari saare ja selle lõunatipust Tanimbari saarte põhjapoolseima, Fordate saareni ja läbi selle Larati kirdetippu (7°6'S 131°55'O) ja mööda Yamdena saare idarannikut Selaru edelatippu (8°21' 130°45'O).
Banda mere lõunapiir kulgeb Selarult Lakori lõunatippu (8°16'S 128°14'O), nii et vahepeal olevad Babari ja Sermata saared jäävad Banda merre. Piir kulgeb mööda Lakori, Moa ja Leti saare lõunarannikut ja viimase läänetipust Timori idatippu – viimane kuulub Ida-Timorile. Mere piir kulgeb mööda Timori rannikut kuni 125° idapikkuseni ja sealt otse põhja kuni Alori saareni, mis kuulub Ida-Nusa-Tenggara provintsi, edasi Alori ida- ja põhjarannikut ning Pantari, Lombleni ja Florese põhjarannikut Florese põhjatippu (8°4'S 122°52'O).
Banda mere läänepiir kulgeb Florese põhjatipust Kalaotoa saarele (7°24'S 121°52'O), mis on juba Lõuna-Sulawesi provintsis. Piir läheb läbi saarteahela, mille moodustavad Pasitelu ja Macani saared Selayari lõunatippu. Mere piir kulgeb läbi saare selle põhjatippu ja siis üle Selayari väina Sulawesile. Edasi kulgeb piir mööda Sulawesi väga käänulist rannajoont (Bone ja Tolo laht, Kagu- ja Kesk-Sulawesi provints) Pelengi väina põhjarannikule.
Täielikult kuuluvad Banda merre Maluku provintsis olevad Banda, Watubela, Tayandu, Kai, Tanimbari, Babari, Sermata, Leti, Barat Daya, Lucipara ja Penyu saared, Kagu-Sulawesi provintsis olevad Tukangbesi ja Langkesi saared ning Kesk-Sulawesi provintsis olevad Salabangka ja Bowokani saared.[1]
Kuigi Banda meri on saarterohke, ei asu ta mandrilaval ja on peaaegu kõikjal väga sügav. Mere sügavus on kuni 7440 meetrit. See koht asub Gorongi ja Watubela saartest edelas ja Banda saartest idas.[2]
Peaaegu kõik Banda mere saared on mägised. Rohkem kui kilomeetri kõrgused mäed on tavalised. Kõige kõrgem mägi meres on Seramil asuv 3027 m kõrgune Binaiya. Buru saare kõrgeim tipp on 2736 m kõrgune Kapalatmada. Ka väljaspool mere piire on kohe mere kaldal kõrgeid mägesid: Lõuna-Sulawesis 3445 m kõrgune Rantemario ja 2871 m kõrgune Lompobatang, Kesk-Sulawesis 2835 m kõrgune Katopasa, Kagu-Sulawesis 2790 m kõrgune mägi ja Ida-Timoril 2962 m kõrgune Tatamailau.[1]
Banda mere kaldad ja saared on üldiselt tihedalt asustatud. Üle 100 tuhande elaniku asub Maluku provintsi pealinnas Ambonis, Kagu-Sulawesi provintsi pealinnas Kendaris, samasse provintsi kuuluvas Baubaus ja Lõuna-Sulawesis olevas Palopos. Pisut väiksemad on samasse provintsi kuuluv Watampone ja Ida-Timori pealinn Dili.[1]
Banda meri hõlmab suurema osa Banda mere laamast ja vastupidi: suurem osa Banda merest asub Banda mere laamal. Mere lõuna- ja idaosa saarekaarte juures asuvad süvikud, kus Austraalia laam sukeldub Timori ja Banda mere laama alla. Banda mere laam omakorda sukeldub Serami saare põhjarannikul olevas subduktsioonivööndis Linnupea laama alla. Indoneesia idaosas on üldse palju pisikesi laamasid, mistõttu vulkanism ja maavärinad pole sealkandis haruldased.
Viited muuda