Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)

Baer, varem ka Baar, Bahr, Bähr ja Bar, aastast 1749 ametlikult Baer Edle von Huthorn on ilmselt Vestfaalist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Saksamaal ja Tšiilis.

Ajalugu muuda

Päritolu ja varasem ajalugu muuda

Suguvõsa on pärit ilmselt Vestfaalist, kust nad XVI sajandil Tallinnasse rändasid. Heinrich Baer (Baar) sai seal 1555. aastal linnakodanikuks ja majaomanikuks. Tema poeg Heinrich Baer siirdus Riiga, kus sai linnakodanikuks ja valiti Riia Suure Gildi liikmeks.^[1]

Riia liin muuda

Selle liini rajaja poeg Riia linnakodanik Heinrich Baer (suri 1660) oli aastatel 1631−1660 Pärnumaal Tõstamaa mõisarentnik.^[2] Tema poeg Andreas Bähr (1627−maeti 1708) oli samuti Tõstamaa rentnik. Ta siirdus kaupmehesellina Riiast Tallinnasse, sai linnakodanikuks (1666) ja valiti Tallinna Suurgildi oldermanniks.^[1] Tema oli suguvõsa Tallinna liini rajaja.

Tallinna liin muuda

Andreas Bähril oli vähemalt kaks last. Vanem poeg Andreas Baer (1686−1719) asus XVIII sajandi algul elama Soome ja oli Helsingforsis kaupmees; temaga sai alguse suguvõsa Soome liin.^[3] Tema vend Heinrich Bähr (Baer) (~1688−maeti 1751) teenis Rootsi sõjaväes, kus teenis välja korneti auastme, ja Poola sõjaväes, kus tõusis leitnandiks. Abielu kaudu Anna Magdalena Woldeckiga sai temast Vohnja, Lasila ja Sutlema mõisaomanik. 1749. aasta 20. novembril (vkj) tõstis Püha Rooma keiser ta aadliseisusse ja ta sai perekonnanimeks Baer Edler von Huthorn.^[1] Tema oli Baeride aadliliini rajaja.

Baerid rüütelkonna matriklis muuda

1768. aasta 30. jaanuaril (vkj) võeti Baerid Eestimaa rüütelkonna matriklisse.^[4] Saaremaal immatrikuleeriti rüütelkonna aadlimatriklisse 1884. aasta 13. detsembril (vkj) Alexander Reinhold Baer Edler von Huthorn (1856−1917).^[5] Tema vend Ernst August Baer Edler von Huthorn (1863−1936) võeti Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse 14. jaanuaril (vkj) 1902.^[1]

Asehalduskorra ajal, mil aadlimatriklid olid ajutiselt kaotatud, kirjutati Baerid Eestimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 1786. aasta 24. augustil (vkj) kanti selle I raamatusse ehk vana aadli hulka Vohnja mõisnik major Andreas Magnus Baer Edler von Huthorn (1726−1787), tema tütar Johanna Elisabeth Baer Edle von Huthorn (1755−1818), Heinrich Johann Edler von Huthorni (1723−maeti 1776) lesk Anna Luise Baer Edle von Huthorn (sündinud Freymann) (1734−1812) ja viimase poeg porutšik Magnus Johann Baer Edler von Huthorn (1765−1825).^[6]

Munaraku avastaja Karl Ernst von Baer (1792−1876)

Suguvõsa liikmeid muuda

Baer Edle von Huthorn muuda

Magnus Johann Baer Edler von Huthorn (1765−1825), alamporutšik, Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
Karl Ernst von Baer (1792−1876), meditsiinidoktor, salanõunik, Königsbergi ülikooli loodusteaduse ja zooloogiaprofessor ning prorektor, Königsbergi ülikooli zooloogiamuuseumi ja anatoomiainstituudi direktor, Peterburi TA tegevliige, nimekas teadlane, embrüoloogia rajaja, mõisaomanik
August Emmerich Baer Edler von Huthorn (1824−1891), Venemaa keiserliku mereväe kindralmajor
Alexander Andreas Ernst Baer Edler von Huthorn (1826−1914), õigusteaduse kandidaat, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
Heinrich Alexander Baer Edler von Huthorn (1891−?), teoloogialitsentsiaat, Neuwarpi (Pommeris) pastor, mõisaomanik
Dietrich Baer Edler von Huthorn (sündinud 1951), biokeemik, Concepcióni ülikooli dotsent

Lasila mõis oli Baeride valduses üle sajandi

Baer Edle von Huthorni suguvõsa mõisavaldused muuda

Piibe mõisa valitsejamaja. Mõis oli Baeride peamine valdus XVIII sajandi keskpaigast kuni võõrandamiseni

Eestimaa:
- Araski (Arraska) (1787−1793), Kihelevere (Kichlefer) (1856−1859 pandi-, 1859−1874 pärusvaldus), Kolu (Heinrichshof) (kuni 1772), Konju (Raustfer) (1886−1916, kaasvaldus), Lasila (Lassila) (1720ndad−1830), Piibe (Piep) (1756−1919), Repniku (Repnik) (1889−1919), Selli (Sellie) (1770ndad−1919), Sutlema (Sutlem) (1730ndad−pärast 1758), Vohnja (Fonal) (1720ndad−1790)
Liivimaa eesti distrikt:
- Kiidjärve (Kiddijerw) (1772−1787), Visusti (Wissust) (1794−1798, pandivaldus)
Saaremaa:
- Kaarma-Suuremõisa (Karmel-Großenhof) (XIX sajandi lõpp, rendivaldus)

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 454.
↑ Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Reval von Heinrich Laurenty. Reval: In Kommission bei F. Wassermann, 1925, lk 10 [1].
↑ Baeri suguvõsa genealoogia saidil geni.com.
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 10.
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 686.
↑ EAA, f. 854, n. 3, s. 20 (Asehalduskorra ajal aadlisuguvõsaraamatutesse kantud perekondade register), L1.

Kirjandus muuda

Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 10-15 [2].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 454-455 [3]; täiendused, lk 686 [4].

[GHBO_454-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 454.

[2] Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Reval von Heinrich Laurenty. Reval: In Kommission bei F. Wassermann, 1925, lk 10 [1].

[3] Baeri suguvõsa genealoogia saidil geni.com.

[4] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 10.

[5] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 686.

[6] EAA, f. 854, n. 3, s. 20 (Asehalduskorra ajal aadlisuguvõsaraamatutesse kantud perekondade register), L1.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]