Badakhshāni provints
|
See artikkel räägib Afganistani provintsist; Badakhshāniks võidakse nimetada ka ajaloolist piirkonda Badahšani |
Badakhshāni provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Afganistani kirdeosas. See piirneb Tadžikistani, Hiina ja Pakistaniga. See on üks 34 Afganistani provintsist.
| Badakhshāni provints | |
|---|---|
|
| |
|
puštu د بدخشان ولايت de Badakhshān Wilāyat
| |
|
dari ولایت بدخشان Velāyat-e Badaḫšān
| |
|
| |
| Pindala: 44 059 km² | |
| Elanikke: 919 900 (2013/2014) | |
| Rahvastikutihedus: 20,9 in/km² | |
| Keskus: Feyẕābād | |
 |
Badakhshāni provints asub Afganistani äärmises kirdeosas Hindukuši mägede ja Amudarja jõe vahel. See piirneb põhjas Tadžikistaniga, idas 76 km pikkuselt Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkonnaga ja kagus Pakistaniga. Lõuna poole jääb Afganistani Nūrestāni provints ja lääne poole Takhāri provints.
Provintsi pindala on 44 059 km2.
Badakhshāni provints on osa Badahšanist, mille teise osa moodustab Tadžikistanis asuv Mägi-Badahšan.
Rahvastik muuda
Badakhshāni provintsi rahvaarv on muutunud järgmiselt:
- 1957: 430 424
- 1979: 497 000
- 2004: 1 048 600
Peamised rahvad provintsis on tadžikid, usbekid, kirgiisid, pamiirlased ja puštud. Badahšanlased moodustavad tadžikkide eraldi etnilise rühma ja usulise kogukonna. Nende murded on suguluses kunagise sogdi keelega. Usutunnistuselt on nad ismailiidid.
Suurem osa Badakhshāni provintsi elanikke on sunniidid ning palju on ka imamiitlikke šiiite (ismailiidid ja nizariidid).
Ajalugu muuda
Badahšan oli kunagi osa Baktriast.
Alates 1657. aastast oli Badahšan iseseisev Usbeki vürstiriik.
1822–1859 pidi ta maksma andamit Kondūzile. Alates 1859. aastast on ta lühikeste katkestustega olnud Afganistani (hiljem osalt Venemaa, Nõukogude Liidu ja Tadžikistani) osa.
1873. aastal määrati Inglise-Vene lepinguga kunstlikult kindlaks provintsi piirid ning tunnustati sõnaselgelt selle kuulumist Kabuli emiirile. Puhvertsoonina Venemaa ja Briti valduste vahel loodi provintsi koosseisus Vākhāni koridor.
Aastal 1895 jagati provints Afganistani ja Venemaa vahel ning piiriks määrati Pandži jõgi. Venemaale kuulunud osa on praegu Tadžikistani Mägi-Badahšani autonoomne vilajett.