Baška tahvel (horvaadi keeles Bašćanska ploča) on horvaadikeelne raidkirjatahvel 1100. aastast, horvaadi keele ja glagoolitsa kirja vanimaid ja tähtsamaid mälestusmärke.

Baška tahvel (Bašćanska ploča). Horvaadi keele ja glagoolitsa kirja vanimaid mälestusmärke. Raidkiri kivil. 99,5 cm × 199 cm. AD 1100

Tahvel avastati arheoloogilistel kaevamistel 1851. aastal keskaegse vararomaani stiilis püha Lucia kiriku sillutises Jurandvori külas Baška sadama lähedal Krki saarel, algselt oli see olnud osa altariruumi vaheseinast. Alates 1934. aastast hoitakse seda Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemias Zagrebis. Püha Lucia kirikusse on vaatamiseks välja pandud tahvli koopia.

Kirjeldus muuda

 
Baška tahvli koopia püha Lucia kirikus Jurandvoris selle algses asukohas, altariruumi vaheseina vasakpoolses osas

Kivist mälestustahvlil, mille mõõtmed on 99,5 cm × 199 × 7,5–9 cm, on raidkiri, milles abt Držiha annab teada, et Horvaatia kuningas Zvonimir on annetanud tüki maad pühale Luciale, see tähendab benediktlaste kloostrile. Raidkirja teises pooles annab abt Dobrovit omakorda teada, et tema ehitas selle kiriku koos üheksa mungaga. Tahvli ülaserv on kaunistatud viinapuuväätidest ornamendiga.

Tahvlil on 13 raidkirjarida. Tekst on kirjutatud glagoolitsas ja on hästi säilinud. Glagoolitsa kirjamärkide seas esineb ka üksikuid ladina ja kirillitsa tähti. Kirja keel on segu horvaadi keele vana-tšakavština murdest ja kirikuslaavi keelest. Tahvel on ainus säilinud näidis glagoolitsa tähestiku üleminekuvormist "ümaralt" (bulgaaria-makedoonia) tähestikult "nurgelisele" (horvaatia) tähestikule.

Tähtsus muuda

Baška tahvlit peetakse horvaatide sünnitunnistuseks, sest see on vanim säilinud kirjalik allikas, kus mainitakse nime Horvaatia (tuletise kujul) horvaadi keeles: teksti kolmandas reas on kirjutatud ZЪVЪNIMIRЪ KRALЪ HRЪVATЪSKЪÏ (Zvonimir, Horvaatia kuningas). Varem oli seda ette tulnud vaid teistes keeltes, nagu ladina ja kreeka.

Vaatamata sellele, et Baška tahvel ei ole vanim horvaatia glagoolitsa mälestusmärk (Plomini tahvel, Valuni tahvel, Krki raidkiri on vanemad, olles pärit 11. sajandist) ning ei ole kirjutatud puhtas horvaadi keeles, nimetatakse teda ometigi "horvaadi keele kalliskiviks" ja "horvaadi kirjanduse sünnitunnistuseks".

Baška tahvlit on kujutatud Horvaatia 100 kunase rahatähe aversil 1993. ja 2002. aasta väljalaskel[1].

Viited muuda

  1. The 100 Kuna Banknote. Kasutatud 24.06.2012.

Kirjandus muuda

  • Branko Franolić, Mateo Zagar. A Historical Outline of Literary Croatian and The Glagolitic Heritage of Croatian Culture. Erasmus and CSYPN, London and Zagreb 2008. ISBN 978-953-6132-80-5

Välislingid muuda