Bērzkalne vald

Bērzkalne vald (läti keeles Bērzkalnes pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas.

Bērzkalne vald

läti Bērzkalnes pagasts

Pindala: 102,75 km²
Elanikke: 396 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,9 in/km²
Keskus: Bērzkalne
Tee Balvist Baltinavasse

Vald piirneb sama piirkonna Vectilža, Lazduleja, Kubuli, Balvi, Vīksna, Kuprava, Susāji, Medņeva ja Rugāji vallaga.

Valla pindala on 103 km². 2016. aasta seisuga elas seal 498 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 333 lätlast, 146 venelast, 2 valgevenelast, 8 ukrainlast ja 3 poolakat.[3] Valla keskus on Bērzkalne küla. Vallamaja asub aadressil Ūdru iela 1, vallavanem on Skaidrīte Saleniece.[4]

Ajalugu muuda

Aastal 1945 moodustati Balvi vallas Ploskena külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga Balvi vald ametlikult. Aastal 1959 liideti Ploskena külanõukoguga likvideeritav Vistusala külanõukogu ja Balvi külanõukogu kolhoosi Strana Sovetov maad, kolhoosi Progress maad liideti aga Kraukļi külanõukoguga. Aastal 1961 liideti Balvi külanõukoguga sovhoosi Balvi maad. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Balvi külanõukogu maadest. Aastal 1989 nimetati Ploskena külanõukogu ümber Bērzkalne külanõukoguks.[5] Vald moodustati külanõukogust aastal 1991. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. 2009. aastast kuulub vald Balvi piirkonda.

Kaitstavad objektid muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mežarija muinaskalmed ehk Sõjahauad.[6] Kohaliku kaitse all on Silakrogsi keskaegne kalmistu ja Moziņķi muinaskalmed ehk Sõjahauad.[7] Valla lääneossa jääb osaliselt Stompaki soo hoiuala.[8]

Külad muuda

Vallas on kakskümmend seitse küla. Valla keskuses Bērzkalnes (vidējciems) oli aastal 2018 181 elanikku. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Aizpūre 26 elanikuga aastal 2018, Auzāji 8 elanikuga aastal 2018, Babāni 6 elanikuga aastal 2018, Brīžova 31 elanikuga aastal 2017, Brūklāji 8 elanikuga aastal 2018, Burčava 6 elanikuga aastal 2018, Dubļava 30 elanikuga aastal 2018, Elkšņova 21 elanikuga aastal 2018, Gaiļi 2 elanikuga aastal 2007, Garstierdele, Kārnīte 2 elanikuga aastal 2018, Krievkalns 6 elanikuga aastal 2018, Lemešava 1 elanikuga aastal 2018, Lielmežnieki 9 elanikuga aastal 2018, Lozdukolns 8 elanikuga aastal 2018, Mežarija 4 elanikuga aastal 2018, Moziņki 8 elanikuga aastal 2018, Mūrava 8 elanikuga aastal 2018, Ploskīne 4 elanikuga aastal 2007, Rubeņi 45 elanikuga aastal 2018, Silakrūgs 13 elanikuga aastal 2018, Šūcene 1 elanikuga aastal 2018, Taureskalns 10 elanikuga aastal 2018, Užgova 1 elanikuga aastal 2018, Vējava 11 elanikuga aastal 2018 ja Vistusola 19 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Balvu novads, vaadatud 24.11 2018
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.11 2018
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.11 2018
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.06 2017
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda