Avokaado

Avokaado on avokaadopuu ehk ameerika pirnloorberi (Persea americana) vili. Avokaadoks võidakse nimetada ka avokaadopuud.

Terve ja poolitatud avokaado 'Hass'

Avokaado vili USA-st ja selle läbilõige

Avokaadod Réunionil puu otsas

Avokaadod on pirni kujuga, 7–20 cm pikad ja kaaluvad 0,1–1 kg. Vilja sees on suur kõva seeme, mida kõnekeeles kiviks kutsutakse, mis on 5–6½ cm pikk.

Pirnloorberid kasvavad ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Õhuniiskus peab olema suur ja isegi tugev tuul pole soovitatav, sest see kuivatab õisi ja mõjutab tolmlemist. Öökülmade ajal võivad viljad, sealhulgas toored, puu otsast alla kukkuda. Puude kastmise vesi ei tohi olla soolane, sest see vähendab saaki.

Pirnloorbereid kasvatatakse paljudes maailma piirkondades. Erinevalt banaanidest, kus maailmas kõigest paari sorti kasvatatakse, on avokaadodest aretatud palju sorte ja üldiselt on igas maailma otsas omad sordid.

Riikidest on maailma kümme suurimat avokaadokasvatajat Mehhiko (1 040 390 t), Indoneesia (263 575 t), USA (214 000 t), Colombia (185 811 t), Brasiilia (175 000 t), Tšiili (163 000 t), Dominikaani Vabariik (140 000 t), Peruu (102 000 t), Hiina (85 000 t) ja Etioopia (81 500 t).

Istandustest saab avokaadosid keskmiselt 7 t/ha, erandjuhtudel on saavutatud koguni 20 t/ha. Probleemiks on asjaolu, et aastane saagikus ei ole ühesugune, vaid head ja halvad saagiaastad vahelduvad.

Avokaadodele on omane järelvalmimine. Vili kasvab suureks puus, kuid küpseda võib ka pärast korjamist. Selles suhtes sarnaneb avokaado tomatite, banaanide, melonite ja aprikoosidega, mis samuti järelvalmivad. Müügiks mõeldud avokaadod korjatakse käsitsi, kui nad on veel pooltoored ja kõvad, ning hoitakse temperatuuril 3,3–5,6 °C, kuni nad valmivad. Kui avokaado kukub puu otsast maha, siis võib ta maaski valmida. Toatemperatuuril juhtub see mõne päevaga. Valmimist kiirendab see, kui avokaadosid hoitakse koos teiste viljade, eriti õunte ja banaanidega. See tuleneb eteeni mõjust. Mõned supermarketid töötlevad avokaadosid spetsiaalselt eteeniga, et nad kiiremini valmiksid.

Avokaado viljaliha on väga õlirohke ja mageda maitsega.

Suurbritannias hakati avokaadosid müüma 1960. aastatel. Välise sarnasuse tõttu turustati neid algul pirnloorberi nime all (avocado pear). Inimesed mõtlesid, et kui nimes juba pirn sees on, siis tuleb neid süüa magustoiduks, nagu sealmaal pirne söödi. Kuid avokaadod on täiesti magedad ja sellepärast hakkasid inimesed kaebama, et need ei kõlba süüa. Sellest ajast müüakse neid avokaadode nime all, et inimesed neid magustoiduks ei peaks.

Avokaado aitab kaasa glutatiooni tootmisele organismis.

Evolutsioon

Avokaado võib olla näide evolutsioonilise anakronismi kohta. Ta on kohastunud suhteks väljasurnud suurte imetajatega, kelleks võisid olla hiidlaisik või londiline gomfoteerium. Nähtavasti meelitas viljaliha ligi suuri loomi, kes vilja ühekorraga alla neelasid. Pärast seda, kui seeme looma kehast koos väljaheidetega väljus, idanes ta paremini. Tänapäeval ei ole olemas niisuguseid loomi, kes saaksid avokaado alla neelata ilma seda tükeldamata. Avokaado võis areneda koos pleistotseeni megafaunaga. Sel juhul täidab avokaado samasugust ökoloogilist nišši kui mango, mille viljas on samuti suur seeme.

Värskete viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toitained

Toitaine	Väärtus 100 g kohta
Vesi	73,23 g
Kalorsus	160 kcal
Süsivesikud	8,53 g
Suhkrud	0,66 g´
Küllastunud rasvad	2,13 g
Ühe kaksiksidemega rasvad	9,80 g
Mitme kaksiksidemega rasvad	1,82 g
Rasvad kokku	14,66 g
Kiudained	6,7 g
Valgud	2 g

Toiteelemendid

Toiteelement	Väärtus 100 g kohta
Kaalium (K)	485 mg
Fosfor (P)	52 mg
Kaltsium (Ca)	12 mg
Magneesium (Mg)	29 mg
Raud (Fe)	0,55 mg
Tsink (Zn)	0,64 mg

Vitamiinid

Vitamiin	Väärtus 100 g kohta
B1	67 μg
B2	130 μg
B3	1738 μg
B5	1389 μg
B6	257 μg
C	10 mg
E	2,07 mg
K	21 μg
Folaadid	81 μg