Avo-Himm Looveer

Eesti arhitekt

Avo-Himm Looveer (16. august 1941 Kodasema, Järvamaa1. mai 2002 Tallinn) oli eesti arhitekt.[1]

Elukäik muuda

Avo-Himm Looveer sündis talunike Otto ja Salme Looveere peres, kus oli veel kolm venda: Vello, Ain ja Neeme.[1]

1948. aastast alustas Looveer õpinguid Esna algkoolis, millele järgnes Päite algkool, Vaivara 7-klassiline Kool, Narva 2. Keskkool ja 1960. aastal lõpetas Tallinna Kaugõppe Keskkooli Kohtla-Järvel. 1960–1962 õppis teoreetilist füüsikat Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille järel töötas Siberi suurehitusel. 1963. aastal asutus Looveer Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti arhitektuuri erialale, kuid samal aastal asus teenima sundaega Nõukogude armees endisel Preisimaal. Looveer lõpetas ERKI 1971. aastal arhitektidiplomiga.[1]

Töökäik muuda

Alates 1990. aastast kuni elu lõpuni töötas Avo-Himm Looveer Tallinna Kunstiülikoolis (praegune Eesti Kunstiakadeemia) arhitektuuri eriala õppejõuna. 1998–1999 oli Looveer valitud Eesti Arhitektide Liidu juhatusse. 1998–1999 kuulus ta Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogusse.[1]

Tallinna kool muuda

Tallinna kooli või Tallinna kümne nime all tuntakse arhitektide rühmitust, mis tegutses 1970.–1980. aastatel ja mille liikmeks oli ka Looveer. Rühmituse alguseks loetakse 1972. aastat kui avalikustati manifest "Uue arhitektuuri näituse programm", mille koostasid Tiit Kaljundi, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Avo-Himm Looveer ja Ülevi Eljand. Lisaks arhitektuuri ümbermõtestamisele tegeles rühmitus filmide, joonistuste ja slaidiprogrammidega, kasutades kaasaegset kunsti keskkonna organiseerimise vahendina ning rakendas seda arhitektuuriinstitutsiooni kriitikas. Tallinna kool tegeles küsimustega nagu kes on arhitekt, mis on arhitektuur ja milline on selle sotsiaalne roll.[2]

Tallinna koolile oli omane kunstiharrastus, mis viis nii mõnedki arhitektid kunstnikuteele. Looveerilt on Tallinna kooli aegadest palju akvarellmaale. Näiteks "Teerada Pariisist Tallinna" (1982) ja "Augustitorm arhitektuuris" (1982).

Looming muuda

Lisaks järgnevas loetelus leitavatele töödele kuulub Looveere tööde nimekirja hulk planeerimisprojekte ajavahemikust 1971–2002. Nende hulgas näiteks Põlva keskasula (1972), Tallinna Kopli ja Tööstuse tänava kvartali planeering ja hoonestuseskiis (1981) jt.[1]

Projekteeritud hooned muuda

1973. aastal korraldatud arhitektuurikonkursil võitis esimese koha Avo-Himm Looveeri, Kristin-Mari Looveeri, Tiit Kaljundi, Leonhard Lapini ja Jüri Okase töörühma projekt. Tööd arendati edasi Maaehitusprojektis. Ehituskomitee pidas noorte arhitektide kollektiivi ebausaldusväärseks ja projekteerimine viidi üle Eesti Projekti, kus moodustati alternatiivne töörühm.[2] Uut kollektiivi asus juhtima Henno Sepmann, juurde tulid Peep Jänes ja Ants Raid, jätkas Looveer. Looveeri projekteeritud on jahtklubi ja tseremooniaväljak, olümpiaküla projekteerija on Jänes. 1981. aastal pälvis keskus NSV Liidu riikliku preemia. 1997. aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla.[3]

Tegemist on hea postmodernistliku elamuarhitektuurse näitega 1980ndatest, mis jätkas ja tõlgendas traditsioonilist perimetraalset linnaehitust. Korterelamu projekteerimisel on Looveer lähtunud eestiaegse perimetraalse hoonestuse ideest, mida rõhutab heleda viimistlusega nurgatorn. Samas on hoone selline linnaehituslik lähenemise viis vasuoluline, sest kvartalis on eriilmelised ja eri ajastutest hooned. Seega on korterelamu teadlikult enesekeskne. Hoonest peegeldub Tallinna koolile omane masinlikkus ja geomeetria.

Elamud (teostatud projektid) muuda

  • 1974 Nurme 4, Põltsamaa
  • 1981 "Mahtra", Rapla rajoon
  • 1983 Nisu 39/37, Tartu
  • 1985 Joone 7, Tallinn
  • 1997 Alpikanni 7, Viimsi
  • 1997 Nurme 37, Tallinn
  • 1998 Kreegi 21, Tallinn
  • 2000 Rannamõisa 28, Harku

Võistlustööd muuda

Isiklikku muuda

Looveere abikaasa on arhitekt Kristin-Mari Looveer. Nende lapsed on arhitekt Triinu-Liis Looveer ja arhitekt Jaak Adam Looveer.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Jaan Ollik. "Arhitekt Avo-Himm Looveer 1941-2002", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2003.
  2. 2,0 2,1 Andres Kurg, Mari Laanemets. "Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972-1985", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008.
  3. Ene Läkk (25.02.2003). "Tants TOPi ümber". Eesti Ekspress. Vaadatud 10.05.2018.

Välislingid muuda