Aula
Aula on kogunemisruum, eesti keeles tähendab see eelkõige kooli või kõrgkooli aktusesaali.[1]
Ajalugu muuda
Vana-Kreekas oli aula (Homerose tekstides αυλή aulē 'õu') maja ehitistest ümbritsetud siseõu, alates umbes 8. sajandist eKr. Osaliselt oli aulē ümbritsetud sammastest ja kujunes 4. sajandi paiku eKr esinduslikumates majades peristüüliks. Vana-Roomas vastas funktsiooni poolest sellele ruumile aatrium.
Keisririigi-aegses Roomas tähendas aula keskset tseremooniateks ette nähtud saali avalikus hoones, kuid ka üliku paleed ja tema lähikonda.[2] Üks hästi säilinud aula on 4. sajandist pärit Konstantinuse basiilika Trieris, mida peetakse Saksa-Rooma keisrite paleede aula regia eeskujuks.
Varakristlikes basiilikates tähendas aula ilmikute jaoks ettenähtud ruumiosa.[3] Aula ecclesiae tähendas kirikuruumi rooma majas või villas 3.-4. sajandil.[4]
18.–19. sajandil kujunes aula akadeemilise kõnepruugi vahendusel nimetuseks ülikooli- või õpetlasseltsi hoone suurele saalile, milles toimusid avalikud kogunemised ja pidulikud koosolekud. Juhul kui hoone ruumiprogrammis pole eraldi aulat, kohandatakse selleks suurim ja esinduslikem auditoorium.
Sõnast eesti keeles muuda
Traditsiooniliselt on hääldatud sõna aula nagu ladina keeles II vältes. Tänapäeval on eesti keeles lubatud ka III välde (kõlab nagu oleks ruumi nimetus tuletatud sõnast au). Sõna käänamine oleneb hääldusest: II vältes käändub see nagu sõna ratsu (aula, mitmus aulad, mitmuse omastav aulade ja osastav aulasid), III vältes nagu sõna õpik (vastavalt aula, aulad, kuid mitmuse omastav aulate ja osastav aulaid).[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=aula
- ↑ Antiigileksikon. Tallinn, 1983
- ↑ Antiigileksikon. Tallinn, 1983
- ↑ P. F. Esler. The Early Christian World, 2. kd. lk 20.–28. Taylor & Francis, 2000
- ↑ https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=44