Vikipeedia

August Gailit

Eesti kirjanik

August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.

August Gailit

Elukäik muuda

 
August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe tänava majas number 8 Tallinnas, mis ehitati 1912. aastal

Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Ta kasvas üles Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.

Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916. aastast Tallinna Teataja toimetuses, 1917–1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932–1934 oli ta Vanemuise direktor. Alates juulist 1943 oli Gailit Tallinna raehärra.

1944. aasta sügisel põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähedal olev Ormesta mõis. Gailit suri 5. novembril 1960 ja tema tuhastatud põrm maeti Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.

Gailit kuulus kirjanike rühmitusse Siuru. Ta oli Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige.[1] Alates 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.

Isiklikku muuda

Gailit oli aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898–1981). Ainsa lapsena sündis 1933. aastal tütar Aili-Viktooria Gailit-Lindström (suri 14. novembril 2022 Växjös). Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser vanem, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik.

Looming muuda

Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)).

1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi", 1983) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.

Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.

August Galit joonistas ka karikatuure[2]. Tema karikatuure avaldati 1913. aastal ajakirjas Sarjaja.

Teosed muuda

 
August Gailiti "Muinasmaa"

"Kogutud novellid" I–III

  • "Kogutud novellid I" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing Kultuurkoondis. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Eduard Ole. Sisu: "Viimne romantik" (1925), "Libahunt" (1926), "Laatsarus" (1923), Barrabas (1925), "Nurjatum roim" (1925) ja "Punased hobused" (1926)
  • "Kogutud novellid II" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing Kultuurkoondis. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, Ferdinand Sannamehe skulptuuri järgi. Sisu: "Peetrus Kuppelvaar" (1925), "Üksindus" (1924), "Vastu hommikut" (1926), "Meri" (1926), "Tema Kuninglik Kõrgus" (1926)
  • "Kogutud novellid III" ilmus 1942. aastal. Väljaandja Eesti Kirjastus. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Aleksander Bergmann-Vardi. Sisu: "Kangelane partneriga" (1927), "Põhjaneitsi" (1927), "Ristisõitjad" (1927) ja "Taevaskoja asunik" (1927)

Tõlked muuda

"Toomas Nipernaadi"

  • "Nippernach und die Jahrzeiten" Berlin, 1931
  • "Meisjes van één zomer" Amsterdam, 1937
  • "Tomas Nipernadis" Kaunas, 1938, 2. tr. Chicago 1952, 3. tr. Vilnius 1971
  • "Toms Nipernādijs" Riga, 1943, 2. tr. New York 1953
  • "Toomas Nippernaati" Helsinki, 1942, 2. tr. 1955
  • "Toomas Nipernaadi" Bruxelles & Paris, 1946
  • "Dziwny świat Tomasza Nipernaadiego" Warszawa 1988
  • "Тоомас Нипернаади" Taллинн, 1993
  • "Toomas Nipernaadi" Sawtry, 2018

"Isade maa"

  • "Das Lied der Freiheit" Berlin, 1938
  • "Senču zeme" Riga, 1943, 2. tr. New York 1954

"Karge meri"

  • "Die Insel der Seehundsjäger" Berlin, 1939
  • "Ankara meri" Helsinki, 1939
  • "Människor på en ö]]" Stockholm, 1940
  • "Ostrov lovcu tulenu" Praha, 1941
  • "Skarbā jūra" Riga, 1943, 2. tr. 1952
  • "Mennesker paa en Ø" København, 1944
  • "Das rauhe Meer" Memmingen, 1985

"Ekke Moor"

  • "Eke Mors" Esslingen, 1948, 2. tr New York 1975

"Leegitsev süda"

  • "Liekihtivä sydän" Helsinki, 1947
  • "Liesmojošā sirds" Esslingen, 1947
  • "Brinnade hjärtan" Vadstena, 1948

"Üle rahutu vee"

  • "Pāri bangainiem ūdeņiem" Esslingen, 1951

"Kas mäletad mu arm"

  • "Vai atceries, mana mīļā?" New York, 1952
  • "Levijas kundzes grēksūdze" New York, 1956
  • "Dienās senajās" New York, 1959

Novellikogumikud

  • "A tenger. Elbeszélések" Gyoma, 1933
  • "Pēdējais romantiķis" New York, 1954

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr. 93, lk. 3.
  2. ↑ Eesti muuseumide veebivärav – http://muis.ee/museaalview/1482945

Kirjavahetused muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=August_Gailit&oldid=6559822"