Audru kihelkond
Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.
Piirkonna ajalugu muuda
Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond Soontagana muinaskihelkonda ja Läänemaa koosseisu. Vana-Pärnu rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.[1]
Audru kirikukihelkond eraldati 1636. aastal Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest.[2]
Audru kihelkonna suuremad külad Audru ja Lavassaare kõrval olid 20. sajandi alguseks Jõõpre, Oara, Malda, Kõima, Kihlepa, Lindi, Kabriste, Saulepa, Põldeotsa.[1]
Audru kihelkonna mõisad muuda
Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos ühe kõrvalmõisaga ja kaks riigimõisat, lisaks kaks karjamõisat.[2]
- Audru kirikumõis (Pastorat Audern)
- Audru (Audern) rüütlimõis
- Jõõpre (Jaepern) riigimõis
- Lindi (Woldenhof), Audru kõrvalmõis
- Võlla (Wölla) riigimõis
Audru kihelkonna vallad muuda
Audru kihelkonnakoolid muuda
- Vene õigeusu Jõõpre kihelkonnakool
Audru kihelkonna kalmistud muuda
Audru kihelkonna pärand muuda
Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.[3]
Kihelkonna alad tänapäeval muuda
Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Pärnu maakonna aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses Pärnu linna maadega. Põhja pool kuulub väike ala Põhja-Pärnumaa vallale.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Audru kihelkond lõigati Pärnu küljest lahti" Pärnu Postimees, 20. detsember 2009
- ↑ 2,0 2,1 Audru kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 21. märts 2012)
- ↑ Audru kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 21. märts 2012)
Kirjandus muuda
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 391.
Välislingid muuda
- Audru kihelkond Kirchspiel Audern in Kreis Pernau Eesti mõisaportaalis