Vikipeedia

Atmel

Atmel Corporation on USA pooljuhtkiipe tootev firma, mis asutati 1984. aastal. Firma keskendub eelkõige mikrokontrolleritele, mis juhivad erinevaid manussüsteeme. Atmeli toodete hulka kuuluvad veel mahtuvusel põhinevad puutelahendused, raadiosidega (sh Wi-Figa) seotud komponendid, säilmälud (ingl non-volatile memory), kiired loogikalülitused ning spetsiifilised mikrokiibid erinevateks otstarveteks.

Firmast üldiselt muuda

 
Ameli peakorter San Joses

Praegu asub firma peakorter San Joses California osariigis. Atmel on NASDAQ-i börsil nimega ATML ning selle ettevõtte aktsiate koguväärtus oli 2014. aasta oktoobri seisuga 3,34 miljardit dollarit. Atmeli asutaja George Perlegos vallandati ettevõttest 2006. aastal ettevõtte raha ebaausa kasutamise ning kehvade börsitulemuste tõttu.[1] Firma tegevjuht on alates 2006. aastast Steven Laub.

Firma umbes 5100 töötajat tegutsevad paljudes riikides üle maailma. Atmeli peakontor asub USA-s California osariigis San Joses, kuid ettevõttel on kontoreid ka Kanadas, Hiinas, Egiptuses, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Hongkongis, Indias, Iirimaal, Itaalias, Jaapanis, Koreas, Malaisias, Hollandis, Norras, Filipiinidel, Venemaal, Singapuris, Hispaanias, Rootsis, Šveitsis, Taiwanis ja Suurbritannias.[2]

Ettevõtte tooteid leidub laiatarbeelektroonika, side-, arvutivõrgu- ja meditsiiniseadmete seas ning paljudes tootmissüsteemides, auto-, lennu-, kosmose- ja kaitsetööstuses.

Ajalugu muuda

Atmeli asutas 1984. aastal George Perlegos, kes 1970. aastatel töötas Intelis. Ta töötas Intelis säilmälude insenerina ning märkas üha kasvavat turupotentsiaali pooljuhtide valdkonnas.[3] Perlegos õppis Intelis palju ning oli 1991. aastal kaasasutaja ettevõttele Seeq Technology, mis tootis samuti mälukiipe. Atmeli asutaja ei viibinud seal firmas kaua, kuid sai väärtusliku kogemuse kõrgtehnoloogilise ettevõtte asutamisega seotud küsimustes ning sai vajalikke tutvusi pooljuhtide tootmise valdkonnas.[4]

Atmel alustas vaid 30 000 dollari suuruse kapitaliga. Perlegos teadis, et ise ei ole mõtet kiipe tootma hakata, sest tehas ja vajalikud seadmed on liiga kallid. Kuna 30 000 dollarist ei piisanud mikrokiipide tootmiseks vajaliku tehnika soetamiseks, sõlmiti ettevõtetega General Instrument ja Sanyo Semiconductor tootmislepingud. Viimased lubasid toota Atmeli disainitud kiipe, kui saavad vastutasuks osaluse Atmelis. Nõnda vältis Atmel oma algusaastatel raha kulutamist kallite tehaste peale ning sai keskenduda kvaliteetsete kiipide disainimisele.

Kui Atmel alustas, keskendus ettevõte eelkõige nišiturule, kust tõotasid tulla paremad kasumid.[3] Atmeli väiksusel oli eelis, kuna ettevõte suutis turu nõudlusele reageerida kiiremini kui suured konkurendid ning tänu sellele sai Atmel veelgi rohkem kliente juurde. Atmeli edu võtmeks oli konkurentidest madalama voolutarbega kiipide tootmine.

Oma esimese tehase soetas Atmel Colorado Springsis 1989. aastal 60 miljoni dollari eest, mis saadi investoritelt. Atmel investeeris hoonesse 30 miljoni dollari väärtuses kaasaegset tootmistehnikat, mis pani aluse ettevõtte laienemisele.[5] Kui Atmel 1991. aastal börsile läks, tõi aktsiate esimene avalik pakkumine firmale juurde 65 miljonit dollarit. Uue kapitali baasilt laienes ettevõte veelgi. 1994. aastal liiguti mälukiipide tootmisest edasi ka mikroprotsessorite turule: müügile tuli kiire Intel 8051-l põhinev mälukontroller [6]. Aasta hiljem oli Atmel üks esimesi ettevõtteid, kes litsentseeris ARM-arhitektuuri.

Aastatel 1995–2000 laienes Atmel Euroopasse. 1995. aastal avati tehas Prantsusmaal Rousset's, 1996. aastal moodustati Norras arendusgrupp, mis arendas välja Atmel AVR seeria kontrollerid, 1998. aastal saadi endale veel üks tehas Saksamaal ja Prantsusmaal ning 2000. aastal ostis Atmel Inglismaal North Tyneside'is Siemensilt veel ühe tootmisasutuse.[7]

2005. aastal võttis Atmel uue suuna ning müüs mitu oma tehast maha. Atmeli uus tegevjuht Steven Laub jätkas seda teed alates 2006. aastast ning kasvatas oma oskustega tollal stagneerunud Atmeli aktsia hinna kolmekordseks.[8] Atmeli uue strateegia järgi oli ettevõttel vähem tehaseid ning hakati keskenduma eelkõige seadmete disainile, mitte tootmisele. Uue juhi käe all siseneti 2008. aastal Quantum Research Group Ltd. ostuga puutetundlike ekraanide turule. 2012. aastal omandati Ozmo Devices, mis tegeles Wi-Fi-seadmete arendusega.[9] Samuti pandi enda jaoks tööle Advanced Digital Design S.A, mis tegeles mööda elektriliine liikuva andmeside arendamisega.

2013. aastal osteti IDT Corporationilt nutikate elektriarvestite tootmisliinid ning 2014 Newport Media, mis tõi Atmelile rohkem võimekust Bluetoothi ja Wi-Fi alal.[10]

Tooted muuda

 
ATtiny2313 mikrokontroller

Mikrokontrollerid muuda

Suur osa Atmeli kasumist tuleb mikrokontrollerite müügist. Atmeli kolm põhilist mikrokontrolleri tüüpi on AVR-id, ARM-il ning Inteli 8051 arhitektuuril põhinevad kontrollerid. Paljud tänapäeva nutitelefonid kasutavad ARM arhitektuuril põhinevaid Cortex protsessoreid.[11] Atmeli mikrokontrollerite programmeerimist toetab Studio 6 programmeerimiskeskkond, mis põhineb Microsoft Visual Studiol ning sisaldab Atmeli seadmetele suunatud lisavõimalusi, näiteks protsessori emulaator ja siluja. Arenduskeskkond on Atmeli poolt tasuta allalaadimiseks ja kasutamiseks.

Puutetundlikud lahendused muuda

Atmel toodab maXTouch kaubamärgi all puuteekraanide kontrollereid ning XSense brändi all puuteekraane ja -andureid. Atmeli tootevalikusse kuuluvad veel puutetundlikud nupud, liugurid ja rullikud. Atmel hõlbustab oma puutetundlike lahenduste rakendamist arendajatele suunatud programmeerimisteegiga QTouch.[12]

Juhtmevabad seadmed muuda

Atmel toodab IEEE 802.15.4 standardile vastavaid madala voolutarbega saatjaid ning AVR-il ja ARM-il põhinevaid juhtmevabade seadmete kontrollereid. Samuti kuuluvad tootevalikusse manussüsteemidele suunatud madala voolutarbega Wi-Fi-kiibid ning eri sagedustel töötavad raadiosagedussaatjad. Atmel tegeleb ka RFID- ja infrapunaseadmetega.[13]

Autotööstus muuda

Atmel pakub autotööstusele mikrokontrollereid turvalisuse, puutetundlikkuse, juhtmevaba andmeedastuse, identifitseerimise, akude haldamise ja karmide keskkonnatingimuste tarvis. Lisaks kuuluvad Atmeli tootevalikusse ka autotööstusele suunatud EEPROM-tüüpi mälukiibid. [14]

Mälu muuda

Mitmesuguseks otstarbeks toodetakse jada- ja paralleelse arhitektuuriga EEPROM-e ning ühekordselt programmeeritavaid OTP EPROM-e. Veel kuulub valikusse krüpteeritud mälu CryptoMemory kaubamärgi all.[15]

Tark energia muuda

Atmel tegeleb energiakasutuse mõõtmisseadmetega ning mööda elektriliine andmete edastamisega. Atmeli tehnoloogia abil on võimalik elektriliinide abil maja internetiühendusega varustada.[16]

Turvalisus muuda

Atmel toodab kiipe, mis toetavad RSA-d, krüpteeritud autentimist, krüpteeritud RFID-d ning ka krüpteeritud mälumooduleid.[17]

Televisioon muuda

Atmel toodab kiipe, mis suudavad vastu võtta peamisi õhu teel levivaid digitaalseid pildisignaale. Samuti on kaetud juhtmega levivate digitaalsete signaalide vastuvõtt ja töötlemine.[18]

Muu muuda

Atmeli tootevalikust võib veel leida järgmisi seadmeid:

  • LED-tüürelid,
  • digitaalsed temperatuuriandurid,
  • abiskeemid vooluhaldussüsteemidele,
  • ülesandespetsiifilised mikroskeemid kaitse- ja lennutööstusele,
  • kõrge radiatsioonitaluvusega mikroskeemid kosmosetööstusele,
  • programmeeritavad loogikakiibid,
  • FPGA-d,
  • SRAM-il põhinevad FPGA-d.

Viited muuda

  1. ↑ [1], Atmeli pressiteade aktsionäridele 11. aprillil 2007, vaadatud 14.10.2014
  2. ↑ [2], Atmeli tööpakkumiste lehekülg, vaadatud 14.10.2014
  3. ↑ 3,0 3,1 [3], Lõike Atmeli ajaloost, vaadatud 14.10.2014
  4. ↑ [4], Lõike Atmeli ajaloost, vaadatud 14.10.2014
  5. ↑ [5], Lõike Atmeli ajaloost, vaadatud 14.10.2014
  6. ↑ [6], Intel 8051 kontrolleri andmeleht, vaadatud 14.10.2014
  7. ↑ [7], Uudis Atmeli ja Siemensi vahelisest tehingust, vaadatud 14.10.2014
  8. ↑ [8], Intervjuu Steven Laubiga, vaadatud 14.10.2014
  9. ↑ [9], Uudis Ozmo ostust, vaadatud 14.10.2014
  10. ↑ [10], Pressiteade Atmeli Asjade Interneti (Internet of Things) suunas liikumise kohta, vaadatud 14.10.2014
  11. ↑ [11], Atmeli mikrokontrollerite tootesarjad, vaadatud 14.10.2014
  12. ↑ [12], Atmeli puutelahendused, vaadatud 14.10.2014
  13. ↑ [13], Atmeli juhtmevabad lahendused, vaadatud 14.10.2014
  14. ↑ [14], Atmeli autotööstuse tooted, vaadatud 14.10.2014
  15. ↑ [15], Tutvustus Atmeli toodetavatest mäludest, vaadatud 14.10.2014
  16. ↑ [16], Atmeli Targa Energia koduleht, vaadatud 14.10.2014
  17. ↑ [17], Atmeli turvalahenduste veebileht, vaadatud 14.10.2014
  18. ↑ [18], Atmeli televisioonilahenduste veebileht, vaadatud 14.10.2014
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Atmel&oldid=6453145"