Assanduni lahing
Assanduni lahing (või Essendune'i lahing)[1] peeti 1016. aasta 18. oktoobril Taani ja Inglise vägede vahel. Ajaloolased on jätkuvalt eriarvamusel selle suhtes, kas lahingu asukoht Assandun võis olla Essexi põhjaosas Saffron Waldeni lähedal asuv Ashdon või, nagu pikka aega eeldati, Essexi lõunaosas Rochfordi lähedal asuv Ashingdon. Kuningasaagas Knýtlinga saga on kasutatud nimekuju Assatún (vanapõhja keeles).[2]
| Assanduni lahing | |||
|---|---|---|---|
| Toimumisaeg | 18. oktoober 1016 | ||
| Toimumiskoht | Teadmata | ||
| Tulemus | Taani võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Lahing lõppes Knud Suure juhitud taanlaste võiduga. Knud alistas lahingus kuningas Edmund II ja sellega sai Knudi Põhjamere impeerium oma suurima ulatuse. Lahinguga sai lõpplahenduse ka Inglismaa edukas taasvallutamine taanlaste poolt.[viide?]
Lahing muuda
Lahingut mainitakse põgusalt saagas Knýtlinga saga, kus tsiteeritakse Islandi skald Óttarr svarti ehk Knudi ühe õukonnapoeedi värssi. Saagas on kirjas: "kuningas Knut pidas kolmanda ja suure lahingu Ethelredi poegade vastu kohas nimega Assatún, põhja pool taanlaste metsa" (Knútr konungr átti ena þriðju orrostu við Aðalráðssonu þar sem heita Assatún; varð þar enn mikil orrosta; þat er norðr frá Danaskógum). Saagas järgneb sellele Óttarr svarti kaheksarealine värss.[3]
Lahingu käigus tapsid Knudi mehed Dorchesteri piiskopi Eadnoth noorema ajal, mil ta Edmundi meeste nimel hingepalvet luges. 12. sajandi kroonika Liber Eliensis järgi raiuti tal kõigepealt sõrmuse kättesaamiseks käsi otsast ja seejärel raiuti tema surnukeha tükkideks.[4]
Tagajärjed muuda
Pikemalt artiklis Põhjamere impeerium
Kaotuse järel oli Edmund sunnitud Knudiga lepingu sõlmima. Selle lepingu järgi kontrollis Knud seejärel kogu Inglismaad peale Wessexi. Leping sätestas sellegi, et juhul kui üks kuningatest sureb, saab teisest kogu Inglismaa valitseja. Pärast Edmundi surma sama aasta 30. novembril lasi Knud lahingus langenud sõdurite mälestuseks ehitada kiriku, kabeli või pühapaiga. Mõni aasta hiljem, aastal 1020, lõpetati Ashingdon Minsteri mälestuskiriku ehitus oletatava lahingupaiga kõrval asuval künkal. Kirik seisab seal tänapäevani.[viide?]
Ka Knud oma piiskoppidega võttis Ashingdon Minsteri pühitsemisest osa ja ta määras oma isikliku preestri Stigandi sinna preestriks. Kirik on tänapäeval pühitsetud Andreasele, kuid arvatakse, et varem oli kirik pühitsetud sõdurpühakuks peetavale Miikaelile: temale pühitsetud kirikud asuvad sageli künka otsas.[viide?]
Lahinguvälja asukoht muuda
Lisaks Ashingdonile leidub teinegi võimalik lahingupaik – samuti Essexi läheduses asuv Ashdon. Sellest piirkonnast on leitud palju roomlaste ja anglosakside münte. Ajaloolased on aastaid tulemusteta nende kahe koha üle vaielnud.[viide?]
Ashdoni kasuks räägib mitu tugevat tõendit: paar anglosaksi testamenti osutavad just Ashdonile kui lahingupaigale. Lisaks ehitati sealne 10. sajandist pärinev puust külakirik, mis ise võis olla ehitatud varasema kristluseelse templi asukohale, kivikirikuna uuesti üles just 11. sajandil ehk enam-vähem ajal, mil Knud Inglismaale tungis. Kahest varasemast ehitisest on aga väga vähe säilinud: need hävinesid suuresti praeguse kõigi pühakute kiriku ehitamisel vahemikus 13. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni.[5]
Viited muuda
- ↑ Smith, Ernest F. Fairbairn, W. H. (toim). Tewkesbury Abbey. Notes on Famous Churches and Abbeys. [1916]. London: Society for Promoting Christian Knowledge. Lk 2.
- ↑ Knytlinga saga - heimskringla.no. Vaadatud 09.03.2016.
- ↑ "Knut's Invasion of England in 1015-16, according to the Knytlinga Saga". De Re Militari. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.09.2011. Vaadatud 17.10.2011.
- ↑ Liber Eliensis. Tõlkija Janet Fairweather. Woodbridge. 2005. p. 169.
- ↑ "All Saints Church, Ashdon, Essex - History". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.10.2014. Vaadatud 10.05.2013.
Kirjandus muuda
- Benton, Philip. "The History of Rochford Hundred". 1867.