Arvo Kukumägi

Arvo Kukumägi
	Arvo Kukumägi 2008. aastal
Sünniaeg	9. august 1958
Sünnikoht	Litvina, Setumaa, Eesti
Surmaaeg	16. mai 2017 (58-aastaselt)
Surmakoht	Tallinn
Amet	näitleja
Tegev	1977–2017

Arvo Kukumägi (9. august 1958 Litvina küla, Setomaa – 16. mai 2017 Tallinn) oli eesti teatri- ja filminäitleja.

Kukumägi mängis rohkem kui 40 linateoses. Filmikunsti juurde sattus ta lavakunstikateedri üliõpilasena, kui tegi 1977. aastal kaasa kasseti "Karikakramäng" lühifilmis "Tätoveering".^[1]

Elukäik muuda

Arvo Kukumägi õppis aastatel 1965–1973 Saatse 8-klassilises Koolis, lõpetas 1976. aastal Värska Keskkooli ja 1980. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitlejana (9.lend). Aastatel 1987–1989 läbis ta Moskvas stsenaristide ja režissööride kõrgemad kursused (Высшие курсы сценаристов и режиссеров), lõpetades mängufilmide režissöörina.

Aastail 1980–1984 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris. Seejärel oli ta vabakutseline näitleja.

Rollid muuda

Filmides ja telelavastustes muuda

1977 "Tätoveering" (3. novell noorte režissööride kassetil "Karikakramäng") – Margus. Režissöör Peeter Simm
1979 "Õpetaja" (lühifilm) – Mihkel Värbu. Režissöör Mark Soosaar
1980 "Jõulud Vigalas" – Mihkel Värbu. Režissöör Mark Soosaar
1980 "Metskannikesed" – metsavend Tõnu. Režissöör Kaljo Kiisk
1980 "Ideaalmaastik" – kevadkülvivolinik Mait Kukemeri. Režissöör Peeter Simm
1982 "Arabella, mereröövli tütar" – piraat Halleluuja. Režissöör Peeter Simm
1983 "Suletud ring" – politseikomissar Holmberg. Režissöör Peeter Urbla
1983 "Mona Lisa" (telelavastus) – episoodis. Lavastaja Vilja Palm
1984 "Hundiseaduse aegu" – Meleleiv. Režissöör Olav Neuland
1985 "Puud olid, puud olid hellad velled" – Vihma-Peeter. Režissöör Peeter Simm
1986 "Keskea rõõmud" – traktorist. Režissöör Lembit Ulfsak
1986 "Znak bedõ" ("Õnnetuse märk") – Saksa rügemendi kokk. Režissöör Mihhail Ptašuk, Valgevene NSV.
1986 "Saja aasta pärast mais" – Linkhorst. Režissöör Kaljo Kiisk
1987 "Tants aurukatla ümber" (telefilm) – Eesneri Eedi. Režissöör Peeter Simm
1988 "Giordano" (telefilm) – KGB. Režissöör Aare Tilk
1989 "Äratus" – Kaarel Peterson. Režissöör Jüri Sillart
1990 "Ainus pühapäev" – bandiit Punane Edgar. Režissöör Sulev Keedus
1990 "Igaühele oma" – osatäitmine. Režissöör Hardi Volmer.
1991 "Rahu tänav" – Uugu. Režissöör Roman Baskin
1991 "Rist" – osatäitmine. Režissöör Lauri Aaspõllu
1992 "Tule tagasi, Lumumba" – Režissöör. Režissöör Aare Tilk
1992 "Võlausaldajad" – Adolf. Režissöör Jaan Kolberg
1994 "Tulivesi" – Türgi-Joss. Režissöör Hardi Volmer
1997 "Kallima naeratus" (telefilm) – Karl. Režissöör Valentin Kuik
1997 "Linnapea ehk Hirmu põhivormid" (telefilm) – linnapea Martin Berg. Režissöör Ervin Õunapuu
1997 "Minu Leninid" – Saksa sõjavangilaagri ülem. Režissöör Hardi Volmer
1998 "Tappev Tartu" – president ja tema kloon. Režissöör Ilmar Raag
1998 "Libarebased ja kooljad" – peremees. Režissöör Rainer Sarnet
1999 "Tähesõit" (kassettfilmis "Kass kukub käppadele") – peatreener. Režissöör Jaak Kilmi
1999 "Lurjus" – Eiche. Režissöör Valentin Kuik
2000 "Ved verdens ende" ("Maailma lõpus") – doktor Lavin. Režissöör Anders Rønnow Klarlund, Taani
2001 "Karu süda" – Venjamin. Režissöör Arvo Iho
2002 "Uuesti elus" (dokumentaalfilm) – üks osaline. Režissöör Olev Remsu
2002 "Welcome to Estonia" – Poodom-Poodom. Režissöör Andres Maimik
2003 "Viimane öö" (lühimängufilm) – sutenöör. Režissöör Mart Arjukese
2003 "A ja O" (12-osaline keeleõppesari) – saatejuht. Režissöör Sulev Keedus
2004 "Sigade revolutsioon" – õpilasmaleva komissar. Režissöörid Jaak Kilmi ja René Reinumägi
2005 "Sattusid hoogu, Hugo?" – isa. Režissöör Kristin Kalamees
2006 "Vana daami visiit" – linnakodanik. Režissöör Roman Baskin
2006 "Kelgukoerad" (telefilm) – kohtuekspertiisi laibalahkaja Jaak. Režissöör Anri Rulkov
2006 "Kelgukoerad" (krimisari, osales ühes osas) – kohtuekspertiisi laibalahkaja Jaak. Režissöör Raivo Maripuu
2007 "Jan Uuspõld läheb Tartusse" – ori. Režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk
2007 "Mis iganes, Aleksander!" – onu. Režissöör Maiju Ingman
2007 "Georg" – pime. Režissöör Peeter Simm
2008 "Mida külvad..." (dokumentaalfilm "Ideaalmaastiku" valmimisest) – üks osaline. Režissöör Anne-Mari Neider
2009 "Pangarööv" – vang. Režissöör Andrus Tuisk
2011 "Kuku: Mina jään ellu" – dokumentaalfilmi minategelane. Režissöörid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi
2011 "Surnuaiavahi tütar" – Joss. Režissöör Katrin Laur
2014 "Riigivargad" – elumees. Režissöör Manfred Vainokivi
2017 "November" – Rein. Režissöör Rainer Sarnet

Teatris muuda

1978 Rein Saluri "Poiste sõidud" – Poiss, kes sõidab koju. Lavastaja Mikk Mikiver, IX lennu diplomilavastus, Eesti Draamateater
1979 Anton Makarenko ja Merle Karusoo "Makarenko koloonia" – neider. Lavastaja Merle Karusoo, IX lennu diplomilavastus (õppejõudude ja X lennu üliõpilaste osavõtul), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1979 Mats Traat ja Merle Karusoo "Puud olid, puud olid hellad velled" – Hind. Lavastaja Merle Karusoo, IX lennu diplomilavastus, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1980 Molière "Don Juan" – Sganarelle. Lavastaja Lembit Peterson, IX lennu diplomilavastus, Ugala teater
1980 Samuil Maršak "Tare-tareke" – osatäitmine. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1981 Tennessee Williams "Räägi minuga vihmakeeli" – Tom. Lavastaja Eero Spriit, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1981 Ljudmila Razumovskaja "Armas õpetaja" – Vitja. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1982 Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia" – madrus. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1982 Johann Wolfgang von Goethe "Torquato Tasso" – Torquato Tasso. Lavastaja Mati Unt, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1983 Yves Jamiaque "Härra Amilcar" – Paulo. Lavastaja Rudolf Allabert, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1997 Isaak Babel "Loojang" – Benjamin Krik. Lavastaja Peeter Simm, Ugala teater
2002 Vladislav Koržets "Tähesära" (nukulavastus) – osatäitmine pseudonüümi Arvon Step all. Lavastaja Peeter Volkonski, Eesti Nukuteater
2004 Murray Schisgal "Armastuse narrid" – Harry Berlin. Lavastaja Egon Nuter, Comedy Productions
2006 Jussi Kylätasku "Ahi" - Isa. Lavastaja Taago Tubin, ERR Raadioteater

Tunnustus muuda

1982 – kevadkülvivolinik Mait Kukemere rolli eest filmis "Ideaalmaastik" pälvis ta 1982. aastal Tallinnas peetud XV üleliidulisel (= Nõukogude Liidu) filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna (kahasse teise filminäitlejaga)
1999 – Suure Vankri auhind
2006 – Raadioteatri näitlejaauhind^[2]

Isiklikku muuda

Tema eraelu oli kirju: kaks lahutatud abielu, neli last kolme naisega, palju muid kooselusid.

Pärast tema surma Arvo Kukumägi tuhastati. Pool tema tuhast puistati lahkunu soovil lennukilt Setumaa kohale ning teine pool tuhast sängitati Saatse kalmistule tema isa, ema ja lapsena surnud õe kõrvale.^[3]

Vaata ka muuda

"Kuku: Mina jään ellu"

Viited muuda

↑ Peeter Simm (09.08.2008). "Kuidas Kuku tätoveeritud sai". Postimees. Vaadatud 28.12.2009.
↑ Postimees Kultuur. "Eesti Raadio näitlejaauhinna saab Arvo Kukumägi".
↑ Sirje Presnal. "Arvo tuleb!" Eile lennutati Kukumäe tuhk tema kodukohale. Õhtuleht, 26. juuni 2017, lk 10–11.

Kirjandus muuda

Evelin Kivimaa. "Arvo Kukumägi. Alasti elu". Elulooraamat. Menu Kirjastus 2009

Välislingid muuda

Kirsti Vainküla. "Näitleja Arvo Kukumägi hakkas loovdirektoriks". EPL, 7. september 2000
Anneli Ammas. "Arvo Kukumägi – väsimatu kõndija". epl.ee, 27. september 2003
Meelis Kapstas. "Vaba mees Arvo Kukumägi". Kroonika, 19. november 2003
Elise Saulus. "Minu esimesed ja viimased: Arvo Kukumägi (49), vabakutseline näitleja". Eesti Ekspress, 28. märts 2008
Kärt Kross. "Arvo Kukumägi 50 ehk elame veel". NaisteMaailm, 5. september 2008
Rainer Kerge. "Arvo Kukumägi: "Mul on olnud väga kerge elu"". Õhtuleht, 2. detsember 2009
Suri Arvo Kukumägi

[simm_postimees-1] Peeter Simm (09.08.2008). "Kuidas Kuku tätoveeritud sai". Postimees. Vaadatud 28.12.2009.

[4qQWC-2] Postimees Kultuur. "Eesti Raadio näitlejaauhinna saab Arvo Kukumägi".

[3] Sirje Presnal. "Arvo tuleb!" Eile lennutati Kukumäe tuhk tema kodukohale. Õhtuleht, 26. juuni 2017, lk 10–11.

[1]

[2]

[3]