Artur Perna

Artur Perna VR I/3 (ka Arthur Perna; 21. aprill (vkj)/ 3. mai 1881 Abja vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 28. aprill 1940 Tallinn) oli eesti arhitekt ja sõjaväelane (kolonelleitnant).

Tallinna 21. Kool, Raua 6 (1923/1924)

Elukäik

Artur Perna sündis Abja mõisa kõrtsmiku perekonnas. Õppis 1889–1890 Viljandis eraalgkoolis, 1890–1893 E. Bormanni poeglastekoolis ning E. Heine progümnaasiumis. 1900–1902 õppis ta Tartu Reaalkoolis ja 1903–1910 Riia Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas insener-arhitekti diplomiga. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Vironia liige.

Perna praktiseeris 1910–1912 Theodor Mieritzi ja Ivan Gerassimovi büroos Peterburis. Naasnud Tallinna, asutas ta koos arhitekt Karl Burman vanemaga arhitektuuribüroo, mis tegutses Esimese maailmasõja alguseni.

Esimese maailmasõja ajal teenis ohvitserina Galiitsia ja Rumeenia rindel, aastatel 1914–1919 Tallinnas Peeter Suure merekindluse raudteepataljonis. 1918 oli Eesti Tehnika Seltsi Tehniliste Erikursuste õppejõud.

Artur Perna võttis osa ka Eesti Vabadussõjast, töötas esialgu ülemjuhataja staabis Kindralstaabi Valitsuse Maakuulamise osakonna juhina ja hiljem oma erialal Eesti Rahvaväe korterivalitsuse ülemana, ülendati 12. veebruaril 1920 kaptenist alampolkovnikuks. Reservi asus Perna 1921. aasta veebruaris kolonelleitnandi auastmes.

1921. aastast oli Tallinnas linnavolinik, 1921–1922 Tallinna linnanõunik ja linnapea abi ning ka kindlustusseltsi Põhja Kinnitus-Seltsi nõukogu esimees. 1922. aastast tegutses taas arhitektina.

1920–1936 oli ta Tallinna Tehnikumi ja Eesti Tehnika Seltsi erikursuste õppejõud (hüüdnimega "Vana Habe") ning Sõjakooli sideasjanduse lektor.

Eduard Pohli maja Viljandis

Elamu Tina 26 /F. R. Kreutzwaldi tänav 9

Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse hoone

Looming

• 1909 Tuletikuvabrikant Eduard Pohli maja Viljandis, Lossi ja Tartu tänava nurgal
• 1913–1914 Elamu Tina tänav 26 Tallinnas, Arhitektuuribüroo Burman & Perna
• 1914 riigi väärtpaberite ekspeditsiooni tööliste elamu Peterburis; ülevenemaalise arhitektuurivõistluse I koht; teostamata
• 1922–1924 Raua tänava algkooli hoone
• 1923 Eesti Laenupanga hoone peale- ja ümberehitus Suur-Karja tänav 18 Tallinnas
• 1923 Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse hoone Rataskaevu tänava, Pika tänava ja Voorimehe tänava nurgal Tallinnas
• 1923 kirjastuse ja trükikoja Ühiselu hoone Pikk tänav 40 Tallinnas
• 1923–1927 Estonia teatri keskosa pealeehitis (koos arhitekt Armas Lindgreniga)
• Kaitseliidu Kaitseliidu peastaabi maja juurdeehitus Tallinnas, Kaarli tänav nr. 8 Kaitseliidu Tallinna malevale
• 1924 elamu Kinga tänava ja Teenri tänava (tänapäeval Raekoja platsi) nurgal Tallinnas
• 1924 Elamu Johan Laidoneri plats 1 Viljandis
• 1925 Rinnalaste Kodu Nõmmel
• 1927 Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone
• Tarvitajate Ühingu Põllumees maja Võrus
• Hoone Müürivahe tänav 14
• Toompea lossi Valge saali ja peaministri kabineti interjöör, koos Johann Ostratiga
• 1928 enda elamu Kaupmehe tänaval Tallinnas (hävis märtsipommitamisel 1944)
• 1939 elamu Tartu maantee 39
• 1940 Kaarli koguduse maja Toompuiestee 4 Tallinnas

Tunnustus

• 1920 Vabadusristi I liigi 3. järk
• 1925 Läti Karutapja ordeni III järk
• Venemaa aumärgid

Isiklikku

Tema vend oli ehitusinsener ja tehnikateadlane Herman Perna.

Kirjandus

• "Artur Perna suri". Uus Eesti nr 114, 29. aprill 1940. Lk 7
• Leo Gens. "Artur Perna – 100". // Ehituskunst. Esimene 1981. Tallinn 1983. Lk 57–61
• Armas Luige, Hubert Matve. "Artur Perna". // Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn 1986. Lk 27
• Leo Gens. "Perna, Artur, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 380

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 539-540
• Eesti ohvitserid 1918-1940
• Haud Tallinna Rahumäe kalmistul

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.