Artois' krahvkond
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik.
|
Comté d'Artois (fr) 1237–1659 | |
  Lipp
Vapp
| |
.svg) Artois' krahvkond (1350) | |
| Valitsusvorm | feodaalmonarhia |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
| Pealinn | Arras |
Tänapäeva Artois asub Põhja-Prantsusmaal Belgia piiri ääres. Selle territoorium on umbes 4000 km² ja rahvaarv umbes 1 miljon. Selle peamised linnad on Arras (Atrecht), Calais (Kales), Boulogne-sur-Mer (Bonen), Saint-Omer (Sint-Omaars), Lens ja Béthune. See moodustab Prantsusmaa Pas-de-Calais' departemangu siseosa.
Ajalugu muuda
Pikemalt artiklis Artois
Artois oli algselt Karolingide isandkond (comitatus), mis rajati Lääne-Frangi riigis. Rooma ajal paiknes Artois Gallia Belgica ja Germania Inferior provintsides ja oli asustatud keldi hõimudega, kuni germaanlased neid asendasid, kui Rooma keisririik hääbus. Isandkonna rajasid krahvid Odalrik ja Ekfrid; selle territoorium integreeriti Flandria krahvkonda alates 898. aastast krahv Balduin II poolt ning lõpetati tema poja ja järglase, krahv Arnulf I poolt.
Uus Artois' vürstkond rajati aastal 1180 Flandria krahvkonna jagamisega, kui krahv Filips andis osa sellest oma vennatütrele, Hainaut' Isabelle'ile kaasavaraks, kui viimane abiellus Prantsusmaa kuninga Philippe II-ga. Pärast Isabelle'i surma aastal 1190 väitis Prantsuse kroon selle tagastatud lääniks, mis kohtas aga tugevat vastuseisu Flandria poolt. Pärast Prantsuse kroonprintsi Louis VIII "Artois' krahviks" kuulutamist võideldi Flaami maadel ja püüti krahv Ferrand kinni, ning Prantsuse Kapetingid omandasid krahvkonna pärast Flaami kaotust Bouvinesi lahingus aastal 1214 ja pärast 1226. aasta Meluni rahu.
Aastal 1237 andis kuningas Louis VIII Artois' krahvkonna kui apanaaži oma nooremale pojale Robertile, kellest seeläbi sai Kapetingide dünastia kõrvalharu, Artois' dünastia, rajaja. Pärast tema pärija, krahv Robert II surma Kuldkannuste lahingus aastal 1302 tekkis pärimisvaidlus Robert'i tütre, krahvinna Mahaut ja tema vennapoja Robert III vahel, kes esindas oma isa Philippe'i nõuet, kes oli surnud Furnes'i lahingus aastal 1298. Vaidlus lahenes Mahaut' kasuks. Pärast tema surma aastal 1329 läks Artois tema tütrele Ivrea krahvi Otto IV-ga, krahvinna Jeanne II-le. Jeanne II päris aastal 1315 Burgundia krahvkonna (Franche-Comté) ja kui ta aastal 1330 suri, pärandas ta Artois ja Franche-Comté oma vanemale tütrele, Jeanne III-le.
Artois' ja Burgundia krahvinna Jeanne III asus dünastilisse liitu hertsogliku Burgundia dünastiaga, kuningliku Kapetingide dünastia kõrvalharuga, abielludes aastal 1330 Burgundia Eudes IV-ga. Aastaks 1350 päris kõik Artois, Franche-Comté ja Burgundia hertsogkonna territooriumid nende lapselaps Philip I. Pärast Philipi surma aastal 1361 läks Artois siiski Jeanne'i teisele tütrele, Marguerite'ile, ja pärast tema surma aastal 1382 taas kord Flandriale, mida valitses tema poeg, krahv Lodewijk II. Aastal 1384 sai kogu Flandria, Artois ja Franche-Comté lõpuks Burgundia hertsogkonna tohutu territooriumi osaks, kui Lodewijki tütar ja pärijanna Margaretha III abiellus aastal 1369 hertsog Philippe Südiga.
Artois'd valitsesid nüüd Philippe'i järglased Valois-Burgundia dünastiast kuni liini hääbumiseni pärast hertsog Charles Südi surma Nancy lahingus 5. jaanuaril 1477. Hõivatuna Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt kehtestati krahvkonnas esialgu senešallaat. Sellest hoolimata nõudis Burgundia territooriume ka ertshertsog Maximilian I, keiser Friedrich III poeg ja Charlesi tütre Marie abikaasa. Maximiliani ja Louis' väed kohtusid 1479. aasta Guinegatte lahingus. Habsburgide väed olid võidukad, kuid Marie suri aastal 1482 ja Maximilian suutis omandada vaid Flandria, kui Artois ja Franche-Comté loovutati aastal 1482 Arrasi rahuga ametlikult Prantsuse kuningale.
Louis' järglane, kuningas Charles VIII loovutas siiski mõlemad territooriumid 1493. aasta Senlise lepinguga Maximilianile, kes nüüd oli Saksa-Rooma keiser. Saksa-Rooma riigi osariigina kuulus Artois, kui üks Habsburgide Madalmaade Seitsmeteistkümnest provintsist alates 1512. aastast Burgundia ringkonda ja aastast 1556 kuulus Habsburgide Hispaaniale. Aastal 1579 sõlmis Hispaania Habsburgidele ustav Artois koos Hainaut' ja Vallooni Flandriaga Arrasi unioon, samas moodustasid seitse põhjapoolset Hispaania Madalmaade provintsi vastukaaluks Utrechti uniooni, Hollandi Vabariigi eelkäija. Artois vallutati Prantsuse-Hispaania sõjas aastal 1640 kuningas Louis XIII vägede poolt ja läks 1659. aasta Püreneede rahuga Prantsuse võimu alla.
Artois' krahvi tiitlit kasutati veel korra kuningas Louis XV lapselapse Charles-Philippe'i (1757–1836) poolt, kes oli tuntud kui comte d'Artois, kuni temast sai aastal 1824 oma venna pärija kuningana.