Arthur Seyß-Inquart
Arthur Seyß-Inquart (22. juuli 1892 – 16. oktoober 1946) oli Austria ja Saksamaa jurist ning poliitik.
Arthur Seyß-Inquart sündis õpetaja Emíl Seyß-Inquarti perekonnas tol ajal Austria-Ungari koosseisu kuulunud Määrimaal Stonařovis (tol ajal Stannern) Jihlava (saksa keeles Iglau) lähedal. 1907. aastal kolis perekond Viini. Arthur Seyß-Inquart asus Viini Ülikoolis õigusteadust õppima. 1914. aastal astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke ja võttis osa Esimesest maailmasõjast. Teda autasustati mitmel korral vapruse eest. Ülikooli lõpetas ta 1917. aastal, kui oli haavatasaamisest paranemas.
Sõja järel tegutses Seyß-Inquart juristina, oli 1921. aastast alates advokaat. Poliitiliselt oli ta sel ajal seotud katoliiklik-konservatiivsete ringkondadega. 1934–1937 oli ta Kurt Schuschniggi valitsuses riiginõunik. 1930. aastate keskpaiku hakkas Seyß-Inquart poliitilistelt vaadetelt üha enam lähenema natsionaalsotsialistidele. 16. veebruaril 1938 nimetas Austria kantsler Schuschnigg Seyß-Inquarti siseministriks.[1] 11. märtsil 1938 astus Kurt Schuschnigg kantsleri ametikohalt tagasi ja tema asemel sai uueks kantsleriks Arthur Seyß-Inquart.[2] 12. märtsil ületasid Saksa väed Arthur Seyß-Inquarti väidetavat kutset ettekäändeks tuues Austria piiri. 13. märtsil liideti Austria Saksamaa koosseisu ja Arthur Seyß-Inquart astus Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse.
Austria anšlussi järel sai Seyß-Inquart Ostmarki riigiasehalduriks. Talle anti ka SSi Gruppenführeri auaste ja 1939. aasta mais sai ta portfellita ministriks Adolf Hitleri valitsuses.
Poola vallutamise järel sai Seyß-Inquartist 1939. aasta oktoobril lõpus Kindralkubermangu kindralkuberneri Hans Franki asetäitja. 18. mail 1940 nimetas Hitler ta okupeeritud Hollandi riigikomissariks.[3] Oma testamendis määras Hitler Seyß-Inquarti Saksamaa välisministriks, selles ametis oli ta 30. aprillist kuni 2. maini 1945.[4]
8. mail 1945 võtsid liitlasväed ta Hamburgis vahi alla.[5] Nürnbergi tribunal määras talle sõjakuritegude eest surmanuhtluse ja ta hukati 16. oktoobril 1946 poomise teel.[6] Hukkamisel viibinud Ameerika Ühendriikide ajakirjanik Howard K. Smith kirjeldas seda järgmiselt: "Tšehhoslovakkias sündinud Arthur Seyß-Inquart, kelle Hitler oli pannud Hollandit ja Austriat valitsema, oli viimane tegelane selles ennenägematus etenduses. Ta astus saali kell 2.38, kandes prille, mis tegid lihtsaks tema näo karikeerimise. Mees vaatas ärevalt ringi, kui komberdas oma vasakut jalga longates võllapuu juurde. Ta ronis aeglaselt valvurite abiga tapalavale. Kui ta oma viimased sõnad ütles, oli tema hääl nõrk, kuid intensiivne: "Ma loodan, et see hukkamine on viimane tegu sellest tragöödiast, milleks on Teine maailmasõda, ning õppetund, mille inimesed saavad, on see, et inimeste vahel peaksid valitsema rahu ja mõistmine. Mina usun Saksamaasse."
Seyß-Inquart suri kell 02.45.[7]
Viited muuda
- ↑ Seyß-Inquart, Arthur Österreich Lexikon
- ↑ Arthur Seyß-Inquart 1892–1946 Lebendiges Museum Online
- ↑ Nuremberg Trial Judgements: Arthur Seyss-Inquart Jewish Virtual Library
- ↑ Germany. Ministries 1871-1945 rulers.org
- ↑ Arthur Seyß-Inquart World War II Database
- ↑ Arthur Seyss-Inquart Holocaust Encyclopedia
- ↑ Rasch, Ebbe (2022). "Hukkamised Nürnbergis". Imeline Ajalugu (5/22 trükk). Tallinn: Äripäev. Lk 45.
| Eelnev Joachim von Ribbentrop |
Saksamaa välisminister 30. aprill 1945 – 2. mai 1945 |
Järgnev Johann Ludwig Schwerin von Krosigk |