Vikipeedia

Arshile Gorky

Arshile Gorky (sünninimega Vostanik Manoug Adoian; 15. aprill 1904 – 21. juuli 1948) oli Türgi-Armeenia päritolu USA kunstnik.[1]Arshile Gorky kujutas oma teostes traumasid, mida ta koges Armeenia genotsiidi ajal.[2] Ta oli ka abstraktse ekspressionismi üks rajajaid 1940. aastatel.[3]

Arshile Gorky (1936)

Teda on peetud üheks mõjukamaks kunstnikuks 20. sajandi Ameerika Ühendriikides.[viide?]

Elulugu muuda

Arshile Gorky sündis 1902. aastal, kuid sünnitunnistuse puudumisel on pakutud tema sünniajaks ka 1904. aastat.[4] Ta pere elas Khorkumi külas Vani järve ääres. Tänapäeval on see Türgi territooriumil, kuid 20. sajandi alguses oli see Armeenia provintsis Ottomanide Türgi piiri ääres. Kuna pere kuulus armeenlastest vähemusse, elasid nad usulise tagakiusamise ohu all. Ta isa suutis sõjaväeteenistusest eemale hoida, põgenedes 1908. aastal Ameerika Ühendriikidesse. 1915. aastaks oli tagakiusamine türklaste poolt suurenenud ning tungiti Vani järve ääres olevatele armeenlastele kallale. Arshile Gorky ja ta ema põgenesid, lootes jõuda Venemaa võimu all olnud Armeenia aladele. Külma talve, toidupuuduse ja katusealuse puudumise tõttu suri Gorky ema Sushraning 1919. aastal.[5] Arshile Gorky ja ta õde liikusid edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus elasid juba nende isa, õed ja poolvend. Ta õed elasid Massachusettsis Armeenia kogukonnas ning isa ja poolvend olid farmerid Rhode Islandil. Kunstnik muutis oma nime Arshile Gorkyks, nimi oli austusavaldus vene kirjanikule Maksim Gorkile. Arshile Gorky ja ta isa vaheline suhe oli kaugenenud ning nende läbisaamine ei paranenud. Arshile Gorky hoidis oma identiteeti saladuses kuni oma surmani, varjates seda teiste eest. Ta mõtles endale välja teistsuguse eluloo, väites, et ta on kõrgelt haritud ja on saanud Pariisis kunstihariduse.[6] Ta käis mitmes kunstikoolis ning üritas jäljendada Paul Cézanne'i, Joan Miró ja Pablo Picasso maalimisstiili. Arshile Gorkyt vaevas läbi elu depressioon. 1947. aastal, kui ta oli teist korda abiellunud, hakkas ta rääkima enesetapust. Tema õnnetu meeleolu ja alkoholism rikkusid 1948. aastal peresuhted, kuna lastel ja ta abikaasal Agnes Magruderil oli raske seda taluda. Kolm korda läks Arshile Gorky metsa eesmärgiga end üles puua, kuid tema tütred peatasid ta. Tema depressiooni suurendasid 1948. aasta juunis läbi elatud autoõnnetuse tagajärjed: kaelaluumurd ja maalimiskäe halvatus. Samuti muutus Gorky kodus järjest vägivaldsemaks, mis tõi kaasa tema elukaaslase ja laste pagemise naise ema kodusse. Üksilduses tegi Gorky 21. juulil 1948 enesetapu.[7]

Karjäär muuda

Arshile Gorky õppis 1924. aastal Grand Centrali kunstikoolis, kuid üldiselt oli ta iseõppinud kunstnik.[8] Enne New Yorki jõudmist maalis ta prantsuse impressionistide stiilis. 1930ndatel hakkas ta maalima Paul Cézanne'i stiilis maastikke.[9] 1930ndate Arshile Gorky loomingut on kirjeldatud kui virtuoosseid katseid modernsetes kunstistiilides.[10] Tema maal "Nighttime, Enigma and Nostalgia" viitab Giorgio de Chirico maalile "Fataalne tempel". Võimalik, et ta nägi seda näitusel ning lisas sellele oma abstraktse versiooni. Gorky teos "Nighttime, Enigma and Nostalgia" jätab mulje, et kunstnik on selle valmistanud ühe hooga ilma pliiatsit tõstmata. Spontaanne mulje peidab kaalutlust.[11]Tema varajast loomingut iseloomustavad läbipaistmatud värvikihid. Paljud tema teosed polnud edukad, kuna nad olid kohmakad, ebakindlad ja mõnel juhul labased.[12] Neile heideti ette lähtumist teiste kunstnike stiilist ning puudulikku vormistust.[12]

 
Arshile Gorky teos "The artist and the mother"

Arshile Gorky hilisemad maalingud mängisid olulist rolli tema kuulsuseteel.[12] Ta ühendas kubistide distsipliini ja sürrealistide fantaasia, näiteks William Rubin kutsus Arshile Gorky teost "The liver is the cocks comb" tema parimaks teoseks, nimetades seda kõige täiuslikumaks ja prohvetlikumaks maaliks 1943. aastal.[12] Gorkyle on iseloomulik ka kunstiteoste maalimisviiside muutmine, ta kunagi ei teinud uusi maale samal viisil nagu varasemad. Näiteks tegi ta kolm versiooni maalist "The plow and the song" – kõik eripalgelised, kuid ühesuguse struktuuriga. Muutus leidis aset alles Arshile Gorky viimastel maalidel, mis muutusid rahutuks, eputavaks. Art Journal leidis, et Arshile Gorky 1943. aasta eelsed teosed olid lõpetamata, mõned teised maalid aga ülepingutatud. Üks asi, mis Gorky teostes silma paistis, on maalingute ja joonistuste erinevus. Art Journal leidis, et Arshile Gorky joonistused on palju detailsemad ja spontaansemad, jättes rohkem ruumi improvisatsioonile.[12] Clement Greenberg ütles, et Arshile Gorky teoste kõige täiuslikum osa on "põhivärvidest moodustuv taust", kuna see "näitab lõuendi tasapinnalisust".[10]

Looming muuda

 
Arshile Gorky varajane maal " Still life with a skull"

Arshile Gorky varajane looming sündis ajal, mil ta töötas Grand Centrali kunstikoolis (1924–1931).[13] Tema varajastes teostes on leitud väga palju paralleele Paul Cézanne'i maalimisviisiga, kuid on ka erandeid, näiteks ta üks varasemaid teoseid "Vaikelu" on tuletatud Paul Cézanne'i stiilist, kuid pintslitõmbed olid palju vabamad ning õrnemad. Varajasel perioodil oli Arshile Gorky teosed võtnud eeskuju Cézanne'i teemadest nagu maastikumaalid, natüürmordid pirnid või koljuga. Gorky varaste maalide värvid meenutasid samuti Paul Cézanne'i loomingut.[14]

Gorky 1930. aastate teostes on näha mõjutusi Pablo Picasso teostest, näiteks maal "Vaikelu" (1929–1932) oli värvide poolest homaaž Pablo Picasso stiilile.[15] 1936. aastal valmis esimene versioon teosest "Kunstnik ja ema", mis oli paljude kriitikute arvates tema teoste kulminatsioon.[16] Arshile Gorky teosed muutusid 1930. aastatel mastaapsemaks ja avatumaks.[17]

 
Arshile Gorky teos "The dervish and the tree"

1940ndate looming oli Arshile Gorkyl eripalgeline, kuna ta katsetas ning hakkas ellu viima ideesid, mis tal olid kogunenud kahe aastakümne jooksul.[18] 1940. aastate algus polnud Gorkyle edukas. Ta maalis sel ajal palju, kuid tema teoseid ka kritiseeriti palju. Näiteks väideti, et need on ebaveenvad, neil on kas struktuuriline nõrkus või ületähtsutatakse mõnda värvi liiga palju. See tõi kaasa ulatuslikuma kriitikalaine tema teoste teemal, mis oli Arshile Gorky jaoks esmakordne.[19]

 
Arshile Gorky teos "The liver is cock`s comb"

1944. aastal valmis Gorky kõige kuulsam teos "The liver is the Cock's Comb", milles on näha Kandinsky mõjutusi, näiteks pikad sinised ovaalid on ümbritsetud punaste ja mustade rõngastega.[20] Vassili Kandinsky mõjutused on Arshile Gorky1940. aastate teostes üldse läbivad, näiteks maalil "The sun, The Dervish in the Tree" on jooni, mis on iseloomulikud Kandinsky teostele, kus koos on punane ja kollane värv ning töötlemata värve ümbritsevad kontrastsed toonid. 1944.–1948 maalidel muutusid värvid rikkalikumaks ja ühtsemaks, ta hakkas neid lõuendile kandma õrnemate ja peenemate pintslitõmmetega.[21] Elu lõpuks suutis Arshile Gorky luua maalimisviisi, mis oli talle iseloomulik ning milles oli ka näha mõjutusi teistelt kunstnikelt.[22]






Viited muuda

  1. ↑ Harry Rand (2003). "Arshile Gorky". Vaadatud 07.03.2020.
  2. ↑ Alexandra Pitman (2013). "Trauma, bereavement and the creative process: Arshile Gorky's The Artist and His Mother" (PDF). Vaadatud 08.03.2020.
  3. ↑ Harry Rand (2003). "Arshile Gorky". Vaadatud 08.03.2020.
  4. ↑ Alexandra Pitman (2013). "Trauma, bereavement and the creative process: Arshile Gorky's The Artist and His Moth" (PDF). Vaadatud 08.03.2020.
  5. ↑ Alexandra Pitman (2013). "Trauma, bereavement and the creative process: Arshile Gorky's The Artist and His Mother" (PDF). Vaadatud 08.03. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  6. ↑ Alexandra Pitman (2013). "Trauma, bereavement and the creative process: Arshile Gorky's The Artist and His Mother" (PDF). Vaadatud 08.03.2020.
  7. ↑ Alexandra Pitman (2013). "Trauma, bereavement and the creative process: Arshile Gorky's The Artist and His Mother" (PDF). Vaadatud 08.03.2020.
  8. ↑ Harry Rand (2003). "Arshile Gorky". Vaadatud 18.03.2020.
  9. ↑ Harry Rand (2003). "Arshile Gorky". Vaadatud 18.03.2020.
  10. ↑ 10,0 10,1 Pepe Kamel (2002 (Kevad)). Master Drawings Vol 40 American Drawing in the Mid-Twentieth Century. New York: Master Drawings association. Lk 13. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  11. ↑ Pepe Kamel (2002 (Kevad)). Master Drawings Vol 40 American Drawing in the Mid-Twentieth Century. New York: Master Drawings association. Lk 11-12. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 Robert Reiff (1963 (Kevad)). Art Journal Vol 22. New York City: CAA. Lk 151. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  13. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson review Inc. Lk 105. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  14. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 105. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  15. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 106. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  16. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 108. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  17. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 108. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  18. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 110. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  19. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 109. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  20. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 110. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  21. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 110. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  22. ↑ Charles W. Millard (1982 (Kevad)). The Hudson Review Vol 35. New York City: The Hudson Review Inc. Lk 111. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arshile_Gorky&oldid=6548947"