Araabia hobune
Araabia hobune on Araabia poolsaarelt pärit hobusetõug. Ta on üks varasemaid hobusetõuge ja temast pärinevad paljud tänapäeva tõud.[1]
| Araabia hobune | |
|---|---|
 araabia tõugu ruun | |
| Teised nimed | Araablane |
| Päritolu | |
| Riik/piirkond | Araabia, Lähis-Ida |
| Välimus | |
| Turjakõrgus | 144–152 cm |
| Värvused | hall, kõrb, kastanpruun, must |
Nõgusa profiili ja kõrge sabahoiaku järgi on araabia hobused kergesti äratuntavad. Neil on hea vastupidavus ja nad sobivad pika maa läbimiseks ning spordialadeks nagu kestvusratsutamine.[2][3] Araabia hobuseid on kasutatud ja kasutatakse veel praegugi teiste tõugude parandamisel ja aretamisel. Näiteks inglise täisvereline ratsahobune ja Orlovi traavel pärinevad suures osas araabia esivanematest.[4]
Päritolu muuda
Kuna araabia hobuse taoliste kabjaliste kujutisi on leitud Araabia poolsaare koopamaalidelt ja raidkirjadest, siis arvatakse, et seda tüüpi hobused elasid juba 3500 aastat eKr Araabia poolsaarel. Nagu ka beduiinid, kellega koos nad elasid, kohanesid araabia hobused karmi keskkonnaga. Nad on aretatud kõrbes pikkade vahemaade läbimiseks ja on seetõttu erakordselt vastupidavad.[3][5]
Välimus muuda
Araabia hobusel on laia otsaesise, nõgusa profiili ning väikeste kõrvadega elegantne pea. Tal on suured ilmekad silmad ja laiad ninasõõrmed. Kael on kõrge asetuse ja loomulikult kaarja hoiakuga. Rind on lai ja sügav. Araabia hobustel on pikk ja silmatorkav turi ning lühike ja sirge selg. Märkimisväärne on see, et neil on tavalise 18 roidepaari asemel vaid 17, mida teistel hobustel esineb harva, ja kuue nimmelüli asemel viis, mida esineb sagedamini.[6] Neil on horisontaalne laudjas ja kõrge hoiakuga saba. Nahk on karvavärvusest sõltumata alati must. Karvastik on siidine ning saba ja lakk on tihedad. Turjakõrgus jääb enamasti 144 ja 152 cm vahele. Araabia hobusel on suursugune välimus ja graatsiline liikumine. Tavalisemad värvused on raudjas, hall, kõrb, kimmel ja must. Tihti esinevad näol ja jalgadel valged märgised.[2][3]
Kasutamine muuda
Puhtaverelisi araabia hobuseid aretatakse tänapäeval kõikjal maailmas. Neid kasutatakse nii klassikalistel aladel kui ka vesternratsutamises ja eriti kestvusratsutamises.[3]
Viited muuda
- ↑ Price, Michael (29.06.2017). "Most modern horses came from just two ancient lineages". Science. Vaadatud 07.01.2020.
- ↑ 2,0 2,1 "Arabian Horse". Breeds of Livestock. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.02.2020. Vaadatud 07.01.2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Arabian". International Museum of the Horse (inglise keel). Vaadatud 07.01.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Orlov Trotter". International Museum of the Horse. Vaadatud 07.01.2020.
- ↑ "Preserving the Arabian Horse in Its Ancestral Land". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2008. Vaadatud 07.01.2020.
- ↑ Britton, John W. "The Arabian Horse". The Veterinary Student. 8: 88–90 – cit. via Iowa State University Digital Repository.