Ara Širaz
Ara Širaz (kodanikunimega Aramazd Karapetjan; 8. juuni 1941 – 18. märts 2014, armeenia keeles: Արա Շիրազ/Արամազդ Կարապետյան) oli Armeenia skulptor[1]. Tema vanemad olid luuletajad Silva Kaputikjan ja Hovhannes Širaz.
| Ara Širaz | |
|---|---|
 | |
| Sünninimi | Aramazd Karapetjan |
| Sündinud |
8. juuni 1941  Jerevan, Armeenia |
| Surnud |
18. märts 2014 Jerevan |
| Rahvus | armeenlane |
Elulugu muuda
Ara Širaz sündis 1941. aastal Jerevanis. 1966. aastal lõpetas ta Jerevani teatri- ja kaunite kunstide instituudi. Ta võttis osa arvukatest noorte kunstnike näitustest Armeenias ja Nõukogude Liidus. Alates aastast 1968 kuni oma surmani aastal 2014 oli Shiraz Armeenia Kunstnike Liidu liige[2]. Tema teoseid on eksponeeritud Nõukogude Liidu suurimates linnades (Moskva, Leningrad, Thbilisi) nii personaal- kui ka grupinäituste raames. Ta on osalenud Armeenia kunsti festivalil "Alates Urartust kuni tänapäevani" (Pariis, 1970).
Širazt iseloomustavad tema monumentaalsed skulptuurid, nagu Parujr Sevaki mälestised (Jerevan, 1974), Jeghiše Tšharentsh (Tšarentsavan, 1977), Aleksander Mjasnikjan (Jerevan, 1980) ja William Sarojan (Jerevani panteon, 1991).
1979. aastal pälvis Širaz Armeenia riigipreemia oma dekoratiivsete skulptuuride eest, mis kaunistavad Jerevanis asuvat Dvin hotelli fassaadi. 1977. aastal pälvis Ara endale ''Armeenia kõige teenete rohkema kunstniku'' tiitli. 1987. aastal valiti ta Armeenia Kunstnike Liidu presidendiks ja Nõukogude liidu Kunstnike Liidu sekretariaadi liikmeks.
Širaze kõige kuulsamad teosed on Pablo Picasso, Jervand Kotšari, Hovhannes Širazi ja Vruir Galstiansi büstid. Paljud tema skulptuurid on eksponeeritud Armeenia kaasaegse kunsti muuseumis, Armeenia riigigaleriis Jerevanis, Tretjakovi galeriis ja Ida-Rahvaste kunstimuuseumis Moskvas.
Širaze maale ja skulptuure võib leida mitmetest erakogudest üle maailma, näiteks: Moskvast, Peterburist, Tbilisist, Jerevanist, Beirutist, Pariisist, Londonist, New Yorgist, Los Angelesest, Chicagost, Detroitist ja Montréalist. Širaz on ka Andraniku kuju autor (2002). Andranik istub korraga kahe hobuse seljas, kes sümboliseerivad Lääne- ja Ida-Armeeniat.
Teosed muuda
- Jeghiše Tšharentsh, Tšarentsavan, 1977
- Parujr Sevak, Jerevan, 1978
- Aleksander Mjasnikjan, Jerevan, 1980
- William Sarojan, Komitase panteon, Jerevan, 1984
- Tigran Petrosjan, Chess House, Jerevan, 1989
- Hovhannes Širaz, Komitase panteon, 1989
- Sergei Parajanov, Komitase panteon, 1999
- Kahe hobusega Andranik Püha Gregoriuse katedraali kõrval, 2002
- Hovhannes Širaz, Malatia-Sebastia rajoon, Jerevan, 2005
- Vazgen I, Vaskeni teoloogiaakadeemia, Sevan, 2008
- Andranik Ozanjani kuju
Viited muuda
- ↑ "Ara Širaze biograafia (armeenia keeles)". 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.03.2019. Vaadatud 29.05.2019.
- ↑ "Uudis Ara Širaze surmast". 18.03.2014. Vaadatud 29.05.2019.