Antwerpeni markkrahvkond

Antwerpeni markkrahvkond (või Antwerpeni mark) koosnes alates 11. sajandist Antwerpeni ja Breda linnu ümbritsevast alast.

Päritolu

Saksa-Rooma riigi keisri Otto II ajal loodi piki Lääne-Frangi riigi piiri (see piir kattus Schelde jõega) mitu marki. Esialgu oli mark piiratud piiriga Schelde jõel, aastal 994 lisas Utrechti Ansfried margile Texuandri.

Ajalugu

11. sajandil oli Antwerpeni mark üks Alam-Lotringi hertsogi vasalle. Keiser Heinrich IV andis aastal 1076 margi Bouilloni Godefroyle. Pärast tema surma Akko piiramisel esimeses ristisõjas nimetati markkrahviks Limburgi Hendrik I.

Aastal 1106 ühendati Alam-Lotringi hertsogkond ja Antwerpeni markkrahvkond. Pärast seda, kui keiser Heinrich VI aastal 1190 Schwäbisch Halli riigipäeval hertsogkonna kaotas, jäid alles vaid selle tiitlid ja need anti Brabanti hertsogile.

Koosseis

Markkrahvkond koosnes (pärast Breda kaotamist) Antwerpeni, Herentalsi ja Lieri linnadest ning Arkeli, Rijeni, Geeli, Zandhoveni, Turnhouti ja Hoogstrateni kvartalitest.

Antwerpeni markkrahvid

• 974–1002 Godefroid I
• 1005–1044 Gothelon I Suur
• 1044–1046 Gothelon II Laisk
• 1046–1065 Frederik
• 1065–1069 Gottfried III Habemik
• 1069–1070 Baudouin VI
• 1070–1076 Gottfried IV Küürakas
• 1076–1100 Bouilloni Godefroy
• 1101–1106 Hendrik I
• 1106–1139 Godfried I
• 1139–1142 Godfried II
• 1142–1190 Godfried III