Anttempel ehk antidega tempel (ladina keeles anta 'piilar') on Antiik-Kreeka ehituskunstist lihtsaim templivorm. Arenenud välja megaronist[1]. Anttempel koosneb kahest osast:

  1. Cella ehk naos – Suletud pearuum, kus hoiti kultusekuju ning kus tohtisid viibida üksnes preestrid. Cella müürid olid pikiteljel varustatud eenduvate seinapikendustega ehk antidega.[2][3]
  2. Pronaos – Väike lahtine eesruum, mille moodustasid antid ja nende vahel asuv sambapaar.
Anttempli põhiplaan
Ateenlaste varakamber Delfis, Ateenas (6.–5. saj eKr)

Templi tagaküljele võis tekkida veel teinegi pisikene ruum ehk opisthodomos, kus antide vahel võis samuti paikneda kaks sammast. Sellisel juhul on tegemist kaksikantidega templiga.[3]

Eestis on anttempli tüüpi ehitis Keila kirikuaias Vääna ehk Stackelbergide matusekabel.

Viited muuda

  1. Kunstileksikon. As Ühinenud Kirjastused. Tallinn 2001.
  2. Eesti arhitektuur. Oskussõnastik. Kirjastus Valgus. Tallinn 1993.
  3. 3,0 3,1 Kunstileksikon. Kirjastus Kunst. Tallinn 2000.

Välislingid muuda

Vääna matusekabel kultuurimälestiste riiklikus registris.