Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).[1]
Antsülusjärv kujunes seni Läänemere nõgu hõlmanud Joldiamerest, kui see kaotas umbes aastal 9000 eKr ühenduse ookeaniga. Eraldumise põhjustas jäämassiivi raskuse alt vabanenud maakoore kerge senises ühenduskohas Kesk-Rootsis. Moodustus mageveekogu Antsülusjärv. Kuna Skandinaavia sulavate liustike vett voolas jätkuvalt juurde, siis hakkas veetase tõusma, ujutades üle rannaalad. 8300–8200 a eKr saavutas Antsülusjärv nii kõrge taseme, et hakkas Taani väinade kohal ookeani voolama, mis tõi kaasa veetaseme languse. Umbes 7000 a ekr algas järgmine Läänemere arengufaas – Litoriinameri. Siis tungis Taani väinade kaudu omakorda peale ookeanivesi, muutis Läänemere nõos vee soolaseks ja tõstis veetaset. Perioodi maailmamerega ühenduse taastumise ja kogu Läänemere nõo vee soolaseks muutumise vahel on mõnikord eristatud Mastogloiamerena.[2][3]
Nimetuse "Antsülusjärv" andis järvele rootsi geoloog Gerard De Geer[viide?] jõe nappteo (Ancylus fluviatilis) järgi, kelle kojad on karakteersed Antsülusjärve setetele.[4]
Järve väljavooluks oli hilisemas faasis tänapäeva Taani väinade kohal asunud ja üle ujutatud Dana jõgi, mis kujunes vahemikus 9000-8900 14C-aastat tagasi). Varasemaks väljavooluks peeti Svea jõge, mis ühendas Antsülusjärve Vänerniga.[5] Hiljem selgus, et sealsed hiiukirnud ei ole jõelise tekkega ja pärinevad varasemast ajast.[6] Oletatava Svea jõe säng oli seega väin ja Vänern oli Antsülusjärve osa. Algseks väljavooluks oli seega Göta jõgi. Dana jõe teke alandas järve veepinda, katkestades varasema väljavoolu ja luues eraldiseisva Vänerni järve.[7]
Viited muuda
- ↑ Autorite kollektiiv. 2003. EE 12 [Eesti A-Ü]. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 23
- ↑ Aivar Kriiska (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 60–61, 165
- ↑ Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas ja Evald Tõnisson (1982). Eesti esiajalugu. Tallinn, kirjastus Eesti Raamat. Lk 25,43
- ↑ Lembit Jaanits et al 1982, lk 25
- ↑ Fredén, Curt (1967). "A Historical Review of the Ancylus Lake and the Svea River". Geologiska Föreningen i Stockholm Förhandlingar. 89 (3): 239–267.
- ↑ Ericsson, Birgitta; Lidén, Eva; Robertsson, Ann-Marie (1981). "New pothole supports reinterpretation of Svea River". GFF. 104 (1): 95–97.
- ↑ Björck, Svante (1995). "A review of the history of the Baltic Sea, 13.0-8.0 ka BP". Quaternary International. 17: 19–40