Antoninus Pius
Antoninus Pius (Imperator Caesar Divi Hadriani Divi Traiani Titus Aelius Hadrianus Antoninus Augustus Pius; sünninimi Titus Aurelius Fulvus Boionius Arrius Antoninus; 19. september 86 Nemausus – 7. märts 161) oli Vana-Rooma keiser alates 10. juulist 138 kuni surmani.
| Antoninus Pius | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 19. september 0086 |
| Surmaaeg | 7. märts 161 (74-aastaselt) |
| Abikaasa(d) | Faustina vanem |
| Lapsed | Faustina noorem |
Omandatud tiitlid: Pius (138), Germanicus (157), Dacicus (157).
Antoninus oli pärit Galliast maaomanike ja senaatorite perest.
Ta oli 120 konsul, seejärel Aasia prokonsul.
25. veebruaril 138 adopteeris Hadrianus Antoninuse ja määras ta oma järglaseks. Antoninus saavutas Hadrianuse kuulutamise jumalaks ja ehitas talle mausoleumi. Selle eest andis senat, keda Antoninus väga soosis, talle hüüdnime Pius ('heasoovlik, heategev, õiglane').
Antoninuste valitsemisajal säilitas Rooma riik oma piirid. Ta laskis Šotimaale rajada Antoninuse valli Firth of Clyde'ist Firth of Forthini ning valmis ehitada piirivalli Germaanias ja Reetias.
110. ja 115. aasta vahel abiellus ta Faustinaga, kes suri 140. aastal. 146 naitis Antoninus oma tütre Faustina Marcus Aureliusega, kelle ta lapsendas ja nimetas tseesariks. Sellega rajas ta Antoninuste dünastia, mis püsis Commoduse surmani 192.
Antoninus suri loomulikku surma.
| Eelnev Hadrianus |
Vana-Rooma keiser 138–161 |
Järgnev Marcus Aurelius ja Lucius Verus |