Anne-Marie

See artikkel on kuningannast; Eesti laeva kohta vaata Anne-Marie (laev); laulja kohta vaata artiklit Anne-Marie (laulja)

Anne-Marie (kreekapäraselt Ánna María; kreeka keeles Άννα Μαρία; sündinud 30. augustil 1946) on Hellenite kuninga Konstantínos II abikaasa. Monarhia kukutati Kreekas 1973. aastal ning Kreeka põhiseadus ei tunnista enam tiitleid Kreeka kuninganna ja Kreeka kuningas. Kuid rahvusvaheline pretsedent näeb ette austava tiitli hoidmist elu lõpuni.

Lapsepõlv muuda

Taani printsess Anne-Marie Dagmar Ingrid sündis 30. augustil 1946 Amalienborgi lossis kuningas Frederik IX ja tema abikaasa kuninganna Ingridi noorima tütrena. Tema vanem õde on praegune Taani kuninganna Margrethe II.

Printsessi ristivanemad olid Taani kuningas Christian X, Rootsi kuningas Gustav VI Adolf, Rootsi prints Bertil, Norra kuningas Haakon VII, Taani kuninganna Alexandrine, Norra kroonprintsess Märtha, Suurbritannia kuninganna Mary, Hollandi kuninganna Juliana ja Taani printsess Dagmar.

Anne-Marie õppis aastatel 1952–1963 Zahle koolis Taanis. 1962. aastal oli ta vahetusõpilasena Chatelardi tüdrukutekoolis Montreux's Šveitsis. Aastatel 1963–1964 õppis ta Institut Le Mesnilis, samuti Montreux's asuvas keskkoolis.

Perekond muuda

Anne-Marie tutvus oma tulevase abikaasa Kreeka kroonprintsi Konstantínosega 1959. aastal, kui kroonprintsi vanemad kuningas Pávlos ja kuninganna Frederika olid Taanis riigivisiidil. Konstantínos ja Anne-Marie on sugulased; nende ühine vanavanavanaisa oli Christian IX. Teist korda kohtusid nad samuti Taanis 1961. aastal, kui Konstantínos teatas oma vanematele, et tahab Anne-Mariega abielluda. Järgmise aasta maikuus kohtusid nad Konstantínose õe Sofía ja Hispaania printsi Juan Carlose pulmas; 1963. aastal aga Kreeka monarhia sajanda valitsemisaasta pidustustel.

Kuningas Pávlos suri veidi enne Anne-Marie ja Konstantínose laulatust 18. septembril 1964 Mitropolise katedraalis Ateenas. Anne-Mariest sai kohe Kreeka kuninganna. Neil on viis last:

Eksiil muuda

1967. aasta detsembris üritas kuningas Konstantínos II riigipööret, et kukutada sõjaväeline hunta, mis oli eelmise aasta aprillis ise korraldanud riigipöörde ja võimu enda kätte võtnud. Kuid kuninga katse nurjus ning kuninglik perekond pidi põgenema Itaaliasse. Nad elasid kaks kuud sealses Kreeka saatkonnas ja järgmised viis aastat Roomas.

1973 kolis perekond Suurbritanniasse. Algselt elasid nad Chobhamis, siis aga kolisid Londonisse, kus elavad ka praegu.

Vaatamata sellele, et kuningas ja kuninganna olid eksiilis, oli Kreeka ametlik monarhia kuni 1973. aastani ning kindralmajor Geórgios Zoitákis valitses regendina. 1. juunil 1973 kuningas kukutati ning regent Geórgios Papadópoulos kuulutas rahvahääletuse alusel Kreeka vabariigiks.

Ametlik staatus pärast 1973. aastat muuda

1973. aasta novembris kukutati Papadópoulos võimult ning tema asemele tuli kindral Dimitriós Ioannides. Pärast Türgi invasiooni Küprosele 1974 kukutati sõjaväeline hunta. Uus peaminister Konstantinos Karamanlis viis 8. detsembril 1974 läbi referendumi, milles 68,8% rahvastikust pooldas monarhia kaotamist. Kuningliku perekonna liikmed kahtlevad aga referendumi moraalses seaduslikkuses, kuna neil ei lubatud Kreekasse tagasi pöörduda, et seal enda toetuseks kampaaniat korraldada.

11. juunil 1975 jõustus Kreeka konstitutsioon, mis ei tunnista Kreeka kodanikel ühtegi ametlikku tiitlit. Mõningaid kreeklasi solvab see, et Anne-Marie kasutab veel tiitlit Kreeka kuninganna, selle asemel, et võtta nimeks Anne-Marie Glücksburg, ehkki kuninganna pole seda nime kunagi kasutanud.

Enamik kuninglikke õukondi, sealhulgas Suurbritannia, Jordaania, Hispaania ja Luxembourg, kasutab tiitlit Kreeka kuninganna Anne-Marie (või Hellenite kuninganna Anne-Marie). Taanis ja Rootsis kasutatakse tiitlit kuninganna Anne-Marie ilma territoriaalse märketa. Hollandi õukond kasutab nime endine Kreeka kuninganna Anne-Marie. Reisides kasutab ta Taani passi nimega Anne-Marie de Grecia (tema nime hispaaniapärane vorm).

Kuni 1981. aastani ei lubanud Kreeka valitsus kuningaperet Kreekasse; sel aastal said nad loa viibida seal mõne tunni, et osaleda Konstantínose ema kuninganna Frederika matustel. 1993. aastal külastas kuninglik perekond Kreekat eraviisiliselt. Kümme aastat hiljem lahendati maadevaidlus kuninga ja Kreeka valitsuse vahel ning neil on lubatud Kreekat nüüd ka külastada. Anne-Marie on seda teinud mitu korda.

14. augustil 2004 külastasid Anne-Marie ja Konstantínos endist kuninglikku paleed, mis on alates 1967. aastast presidendipalee. Neid võtsid vastu Kreeka president Kostís Stefanópoulos ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed. Sama aasta detsembris viibis terve kuninglik perekond presidendi kutsel taas Kreekas.

Töö organisatsioonides muuda

Kreeka kuningannana veetis Anne-Marie palju aega, töötades heategevusorganisatsiooni Tema Majesteedi Fond heaks, mis abistas Kreeka maapiirkondades elavaid inimesi.

1980. aastal asutasid Anne-Marie ja Konstantínos Londoni Hellenistliku Kooli, mis on kreeka- ja ingliskeelne kool, kus ka kuningapaari lapsed õppisid. Anne-Marie on kooli auesinaine.

2003. aastal asutasid Anne-Marie ja Konstantínos Anna-Maria Fondi rahaga, mis Kreeka valitsus neile maksis, kompenseerimaks kuningapere kaotatud maid. Fond tegeleb loodusõnnetuste, näiteks maavärinate ja üleujutuste ohvrite abistamisega. Anne-Marie on fondi president.

Sugupuu muuda

Taani printsessi ja hellenite kuninganna Anne-Marie esivanemad
Taani printsess ja hellenite kuninganna Anne-Marie (sündinud 1946)	Taani kuningas Frederik IX (1899–1972)	Taani ja Islandi kuningas Christian X (1870–1947)	Taani kuningas Frederik VIII (1843–1912)
			Rootsi printsess Louise (1851–1926)
		Mecklenburg-Schwerini printsess Alexandrine	Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz III (1851–1897)
			Venemaa suurvürstinna Anastassija Mihhailovna (1860–1922)
	Rootsi printsess Ingrid (1910–2000)	Rootsi kuningas Gustav VI Adolf (1882–1973)	Rootsi kuningas Gustaf V (1858–1950)
			Badeni printsess Victoria (1862–1930)
		Suurbritannia ja Iirimaa printsess Margaret (1882–1920)	Connaughti ja Strathearni hertsog Arthur (1850–1942)
			Preisimaa printsess Luise Margareta (1860–1917)

Välislingid muuda

Kreeka kuningliku perekonna ametlik koduleht