See artikkel räägib romaanist; tegelase kohta vaata artiklit Anna Karenina (tegelane); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Anna Karenina (täpsustus).

"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis ilmus esimest korda aastail 1875–1877 järjejutuna ajakirjas Russki Vestnik ("Русскій Вѣстникъ"), kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga ei avaldatud romaani täies mahus. 1878. aastal töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.

Anna Karenina
Originaali pealkiri Анна Каренина
Autor Lev Tolstoi
Tõlkija

A. Selber (1902)

Selma Holberg (1939)
Päritolumaa Venemaa
Keel vene
Žanr romaan
Kirjastaja Русский вестник (originaal)
N. Oll (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1875–1877 (originaal)
1902–1903 (eesti keeles)
Lehekülgi 807
ISBN 9788498199246

Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüüp oli osaliselt Aleksandr Puškini vanem tütar Maria Hartung (1832–1919). Tolstoi oli Mariaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.

Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.

Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumbris nimetatakse "Anna Kareninat" kõigi aegade parimaks raamatuks.[1]

Romaani "Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsamad on 1927. aastal linastunud film "Armastus" ("Love") ja 1935. aasta ekraniseering, mille mõlemas mängib peaosalist Anna Kareninat Greta Garbo.

Sisukokkuvõte muuda

Romaan on jaotatud kaheksaks osaks.

Tegelasi muuda

  • Anna Arkadjevna Karenina, sündinud Oblonskaja
  • Aleksei Aleksandrovitš Karenin
  • Aleksei Kirillovitš Vronski
  • Konstantin Dmitrijevitš Ljovin
  • Jekaterina Aleksandrovna Štšerbatskaja, Kitty
  • Stepan Arkadjevitš Oblonski, Stiva
  • Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly
  • Sergei Aleksejevitš Karenin, Serjoža
  • Nikolai Dmitrijevitš Ljovin
  • Sergei Ivanovitš Koznõšev
  • Jelizaveta Feodorovna Tverskaja, Betsy
  • Madame Stahl
  • Varvara Andrejevna, Varenka
  • Vassili Veslovski, Vassenka

Anna Karenina muuda

  Pikemalt artiklis Anna Karenina (tegelane)

Anna Karenina on romaani peategelane.

Anna oli aus inimene, teda ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Oma langemisest ei tundnud Anna rõõmu, vastupidi, ta tundis end pahelise ja süüdlasena. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin." Seda polnud, ning Anna otsustas surra kättesaadamatute ideaalide nimel.

Filmid muuda

Viited muuda

  1. "The 10 Greatest Books of All Time". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2013. Vaadatud 23. jaanuaril 2007.

Välislingid muuda