Anna Ancher

Anna Ancher (sünninimega Anna Kristine Brøndum; 18. august 1859 Skagen – 15. aprill 1935 Skagen) oli esimene tunnustatud naiskunstnik Taani kunstiajaloos.

Anna Ancher, autoportree, u 1877–1878

Ta sai tunnustuse juba varakult, esmalt oma meeskolleegide poolt, kuid kiiresti võitis ta ka kunstiasutuste ja publiku südamed. Ta debüteeris kunstnikuna 1880. aasta Charlottenborgi kevadnäitusel. Olles vaid 20-aastane, sai ta tunnustatud kriitikutelt positiivse vastuvõtu ja saavutas maalijana kiiresti edu.

Anna Ancher oli ainus Skageni maalija, kes sündis Skagenis. Ta oli linna võõrastemaja ja poeomaniku Ane Hedvigi ja Erik Brøndumi tütar. Talle andsid esimesed maalimistunnid Karl Madsen, Viggo Johansen ja Michael Ancher, kes tulid Skagenisse 1870. aastatel. Talvedel 1875–1878 õppis Anna Kopenhaagenis Vilhelm Kyhni naiste maalikoolis. Aastal 1877 kihlus Anna Michael Ancheriga ning nad abiellusid 1880. aastal. Neil oli tütar Helga, kes sündis 1883. aastal ja nad elasid kogu oma elu Skagenis. Alates 1884. aastast elasid nad Markvej majas, millest hiljem sai Michael ja Anna Ancheri majamuuseum.

Anna Ancher nautis ainulaadset kunstnikukarjääri, võttes arvesse seda, et ta oli selle ajastu naine, mil kunstihariduse saamine oli naise jaoks haruldane. Selle aja naistel ei olnud võimalik õppida Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias.

Anna Ancher kujutas oma teostes eelkõige lähiümbrust – kodu, naiste ja laste maailma. Talle tähendasid värvid ja valgus rohkem kui piltide jutustav sisu. Sel moel oli ta Skageni maalikunstnike seas üks moodsamaid. Tema maalid jäävad 1900. aastatel tekkinud abstraktsema kunsti algusaega.

Maalikunstnik Villiam Kyhn arvas, et Anna peaks oma maalikarbi nurka viskama, kui ta 1883. aastal emaks sai, s.t loobuma maalimisest ja pühendama end kodustele kohustustele. Anna seda aga ei teinud.

Elukäik

Anna Ancher, "Päikesepaiste sinises toas", 1891. Pildil on Anna ja Michael Ancheri tütar Helga. Maali eksponeeriti esmakordselt Charlottenborgi kevadnäitusel 1892. aastal.

Lapsepõlv ja esimesed õpingud

Anna Brøndum kasvas üles Skagenis – kõrvalises vaeses kalurilinnakeses, millel polnud ülejäänud riigiga maantee- ega raudteeühendust. 1880. aastatel sai Skagenist Põhjamaade vabaõhumaalijate kohtumispaik. Kõrtsmiku tütrena kohtus Anna erinevate inimestega – ametnike, ärireisijate, aga ka kunstnikega. Taani ja Norra meremaalijad käisid aeg-ajalt Skagenis ning töötasid mõnda aega kohapeal. Annat huvitas kunst juba varakult ja ta hiilis kunstnike kuivama pandud maale vaatama. Ta sai kodanliku kasvatuse ja varakult tekkinud kunstivaimustusele oli perekonna heakskiit. Anna vaimsus pärines emalt, keda huvitas nii kirjandus kui ka religioon. Aktsepteeriti, et Anna eelistab köögitöödele värve ja nii jäi majapidamise eest hoolitsemine ema ning Anna kahe õe kanda.

1874. aastal tuli Skagenisse Michael Ancher, kellest hiljem sai Anna abikaasa. Temaga koos saabusid väiksesse kalurilinnakesse ka Karl Madsen ja Viggo Johansen. Nad märkasid Anna talenti ja julgustasid teda otsima erialast haridust.

Kolmel talvel 1875–1878 külastas Anna Villhelm Kyhni naiste joonistamise ja maalimise erakooli. Samal ajal jätkas tema juhendamist Michael Ancher, kellega ta kihlus 1878. aastal. Mees austas Anna võimeid kõrgelt. 1879. aastal nägi Anna Kopenhaagenis kaasaegset prantsuse maalikunsti. Samal aastal Skagenis sai ta tugeva tõuke kolmelt maalikunstnikult, kes praktiseerisid reaalsuse kujutamise uusi, prantsuse ideaale – Karl Madsen ning norralased Fritz Thaulow ja Christian Krohg, kellest viimane oli juhtiv figuur kaasaegses Põhjamaade maalikunstis.

Looming

Ancher oli hea inimestetundja ning tajus hästi nende olemust. Seda iseloomustavad ka tema esimesed, sageli humoorikad kujutised vanast Stine Bollerhusist, kohalikust naismodellist, keda kujutati traditsiooniliselt tumedas koloriidis. Ancheri esimesed läbimurdetööd on "Noor õmblev tüdruk" ja debüütteos "Vanamees, kes lõikas kepi" (1879–1880).

Skageni karmi olemust ja puutumatut loodust otsivate maalikunstnike voog kasvas 1880. aastate alguses ning Taani ja Põhjamaade kunstnike vastastikusel inspiratsioonil sündis maalikunstis kauaoodatud läbimurre. Sellest võttis Ancher osa ning äratas oma meeskaaslaste imetlust ja lugupidamist teostega, milleks olid "Kaks vanainimest kajakat puhastamas" (1883), "Pime naine toas" (1883) ja "Tüdruk köögis" (1883–1886). Viimase puhul võib märgata tugevat 17. sajandi Hollandi kunsti mõju, mille ta sai oma esimesel välisreisil Viini 1882. aastal, kui ta oli tutvunud Vermeer van Delfti ja Pieter de Hoochi kunstiga. Otsese visuaalse kogemuse kaudu ammutas ta pidevat inspiratsiooni, näiteks päike seinal või puudel, kuumus rukkiväljal või laps toavalguses. Kuid ta leidis motiive ka ümbritsevast igapäevaelust, näiteks kalurite elust või Skageni maalilisest loodusest. Märkimisväärne töö on "Päikesepaiste pimedas elutoas" (1885), kus valgus ja värv on maali kõige olulisemad komponendid.

Ta viitas oma maalides ka inimsuhetele, kuid tegi seda erakordse empaatiaga. Tema intuitiivne väljenduslaad avaldus erinevates variatsioonides, kus ta kujutas pimedat naist valgust täis toas. See oli motiiv, mis läbis tema kunsti alates 1880. aastatest.

Valguse ja värvi olulisus on tajutav ka tema pastellmaalidel ja säilinud õlimaalivisandite suures kogus. Viimasest saadi esmakordselt teada 1990. aastal. Pärast avastatud tööde konserveerimist eksponeeriti neid Ancheri Majamuuseumis ja rahvusvahelisele publikule suurel Anna Ancheri näitusel Hannoveris 1994. aastal.

Anna Ancher, "Pirnipuu Ancherite eesaias, sügis". Pastellkriit, 1890. aastad

Ancher koos teiste Skageni kunstnikega arendas välja sõltumatu figuurikunsti. Muutumata kunagi sentimentaalseks, kujutas ta suure empaatiavõimega enamasti naisi, nii vanu kui ka nooremaid, ning oli laste tähelepanelik vaatleja. Meisterlikud näited on pastellid "Kirsten Jenne lillega" (1885), "Vanaema Kirsten Møller puhkamas" (u 1890) ja "Pirnipuu" (1890. aastad). Doyenné sordist vana pirnipuu seisab endiselt Ancheri maja eesaias, kuid nõjatub nüüd ohtlikult ühele küljele. Pirnipuu motiivi juurde jõudis Ancher korduvalt tagasi. Kujutis on maalitud pastelsete kriitidega, tehnikaga, mida kunstnik valdas suure virtuoossusega. Pastellmaal nägi taassündi 19. sajandi lõpus ning Anna Ancherit ja Theodor Philipseni võib pidada Prantsuse stiili teerajajateks Taanis. Mõlemad maalijad praktiseerisid intensiivselt pastellidega, mille tulemusel sündisid omanäolised maalid. Pole täpselt teada, kellelt Ancher pastellitehnikat õppis. Kuigi Ancher käis 1889. aasta sügisel Pariisis maalikunstnik Puvis de Chavannesi juures oma oskusi täiendamas, siis pastellidega maalimist õppis ta tõenäoliselt Philipsenilt, keda ta isiklikult tundis.

Sama meisterlikud on ka arvukad õlimaalid söögikordadest ja õmblustüdrukutest. Tähelepanuväärsed on ka paljud portreed vanast emast, keda on maalitud sinises või punases elutoas ja mida võib tajuda piltidena vanadusest endast. Ema portreesid maalis ta umbes aastast 1890 kuni surmani 1916. aastal. See oli austusavaldus nii inimesele kui ka vanadusele. Ta maalis oma ema lugematu arv kordi, mis räägib nende lähedasest suhtest. Proua Brøndumi pisut väsinud ilme ja süles kokkupandud karedad käed annavad tunnistust Brøndumi hotelli juhatajana töötatud aastatest. Ta läks pensionile alles 70-aastaselt ja veetis pärast seda palju aega hotelli sinises toas kirju kirjutades ja piiblit lugedes. Anna ema ja õed Agnes, Marie ja Hulda olid evangeelsed kristlased – see oli usuline veendumus, mida Anna ning tema kaks venda Degn ja Johan ei jaganud. Nad lõid selle asemel vasakpoolsete ja ateistlike kunstnike kogukonna. Ema portreed ulatuvad psühholoogilistest portreedest, mis püüavad tabada tema vaga loomust, kuni piltideni, kus keskendutakse rohkem värvi, vormi ja kompositsiooni formaalsetele aspektidele.

Talvine viibimine Pariisis 1889. aastal ei muutnud tema kunstis oluliselt midagi, kuigi teatavat muutust võib täheldada teoses "Päikesepaiste sinises elutoas" (1891).

Anna Ancher oli osa Skandinaavia kunsti- ja kirjandusliikumisest Det Moderne Gennembrud ('kaasaja läbimurre'), mis sarnaselt Prantsuse naturalismi ja realismiga lükkas tagasi idealiseerimise ja püüdis selle asemel jäädvustada elu, mis on "päris". Ancher püüdis meisterlikult tabada valguse põgusaid efekte. Tema lõuenditel on näha impressionistlike teoste mõju, mida ta nägi Pariisi-reiside ajal aastatel 1885 ja 1888. Peamiselt maalis ta interjööre, meenutades Johannes Vermeeri ja Jean-Baptiste-Simeon Chardini.

Abielu 1880. aastal ja emadus 1883. aastal ei takistanud Ancheri arengut. Ta töötas omas tempos ja oli teemade valikul äärmiselt iseseisev. Ta andis harva järele kiusatusele, maalida keerukamate kompositsioonidega pilte, nagu näiteks "Misjonäride koosolek" (1903). Tema ja ta abikaasa külalislahkesse koju tulid igasugused inimesed, kunstnike sõbrad, kalurid ja kuninglikud perekonnad, nii poliitilised radikaalid kui ka usklikud inimesed. Välise tunnustuse kiuste, mille ta saavutas arvukatel Skandinaavia ja rahvusvahelistel näitustel, säilitas ta oma loomulikkuse. Ta oli aastast 1904 Kunstide Akadeemia täiskogu liige, sai 1913. aastal Ingenio et Arti medali ja 1924. aastal Tagea Brandtsi rändauhinna. Anna Ancheri maalid kuuluvad Taani kunsti suurteoste hulka. Erinevalt teistest Skageni maalikunstnikest pole publik tema kunstist kunagi väsinud.

Anna ja Michael Ancheri abielu

Peder Severin Krøyer. "Hõbepruutpaar Anna ja Michael Ancher", 1905. Portree autor ja Ancherid olid sõbrad ja loomingulised rivaalid. Pastellmaal on Krøyeri kingitus abielupaarile 25. pulma-aastapäevaks.

Skageni ainsat külalistemaja olid Ane ja Erik Brøndum juhtinud alates 1859. aastast. Sellest sai paljude linna tulnud kunstnike kohtumispaik. Ehkki mees oli Annast kümme aastat vanem, tekkis nende vahel vastastikune sümpaatia, mis arenes vaimustuseks. Anna tahtis olla maalikunstnik, kellel on perekonna toetus. Koos maalisid nad Skagenis enam kui pool sajandit.

Michael ja Anna Ancher abiellusid 18. augustil 1880, Anna 21. sünnipäeval.

Ancherite pere esimeseks koduks sai Østerby vana aiamaja, mis täna kuulub Skageni muuseumile. Aastal 1883 sündis Anna ja Michaeli tütar Helga. Pärast lapse sündi ostsid Michael ja Anna Markvejl pika madala maja. Kunstnikepaar nägi oma uue elukoha sisekujundusega palju vaeva. Huvitava sisustustega lõid nad omapärase ning isikupärase kodu.

Helga Ancher sündis kunstnike ringkonnas ja jäi Anna ja Michaeli ainsaks lapseks. Ta otsustas juba varakult hakata Skageni traditsioone järgivaks kunstnikuks. Temast sai Kopenhaageni Kunstiakadeemias Valdemar Irmingeri ja Viggo Johanseni tudeng. Ta õppis ka Pariisis.

Ainsate püsikunstnikena said Anna ja Michael Ancher Skageni koloonia alalisteks tugisammasteks.

Skageni külalistemajas käisid suvel noored maalijad. Teiste hulgas olid külastajateks norralased Frits Thaulow ja Christian Krohg. 1889. aastal õppis Anna Pariisis. Pariisis oli õppinud ka Peder Severin Krøyer, kes saavutas 1880. aastal läbimurde nii Pariisis kui ka Kopenhaagenis. Ancherid ja Krøyer said lähemalt tuttavaks 1882. aasta kevadel, kui viimane osales Viini kunstinäitusel. Anna ja Michael kutsusid ta juba samal suvel Skagenisse. Ancherite tutvus Rootsi maalikunstnike Oscar Björcki ja Christian Krohgiga sai samuti alguse Viinis. Kunstnike peod said osaks suve "õhtuakadeemiast". Sageli peeti neid Michaeli ja Anna Ancheri aias.

Skageni koolkonna lõpp

21. novembril 1909 suri Skagenis 58-aastaselt Peder Severin Krøyer. Septembris 1927 suri Michael Ancher, kes oli olnud Skageniga seotud 53 aastat. Anna Ancher suri 75-aastaselt 1935. aasta aprillis. Helga Ancher, viimane Brøndum-Ancheri perekonnast, suri märtsis 1964. Pärast seda Ancherite maja restaureeriti, et seda saaks säilitada sellisena, nagu see oli algselt. Nii nagu Helga Ancher oli oma testamendis otsustanud, avati maja 1967. aastal muuseumina.

Hans Christian Anderseni artikkel Skagenist

H. C. Andersen külastas 1859. aastal Skagenit, kus ta elas Erik Brøndumi võõrastemajas. Kirjanik oli nähtu üle väga elevil. Ta avaldas artikli Skagenist, kus kirjutas: “Kui olete maalikunstnik, siis järgnege meile siia. Siin on teile motiivid. Siin on luule stseen. Siin Taanimaal leiate looduse, mis annab teile pildi Aafrika kõrbest, Pompei tippudest ja maailmameres liivakallastel hõljuvatest lindudest.”

Galerii

• 
  "Tüdruk köögis" (1883-1886)
• 
  "Pirnipuu Ancherite eesaias, sügis" (1890)
• 
  "Tüdruk moonide keskel" (1890)
• 
  "Interjöör klematisega" (1913)
• 
  "Pime naine toas" (1883)
• 
  "Õmblemistund" (1910)
• 
  "Matused" (1891)
• 
  "Ane Brøndum sinises toas" (1913)
• 
  "Kleidi õmblemine kostüümipeo jaoks" (1920)
• 
  "Vaktsineerimine" (1899)

Vaata ka

• Skageni maalijad
• Michael Peter Ancher

Välislingid

• Skageni Kunstimuuseum (taani ja inglise keeles)
• Kultuuriajakiri Atlas (taani keeles)