Vikipeedia

Andrus Johani

eesti maalikunstnik

Andrus Johani (aastani 1936 Arnold Johani; 1. september 1906 – 18. august 1941) oli eesti maalikunstnik ja graafik.

Andrus Johani
Sündinud 1. september 1906
Tallinn, Eesti
Surnud 18. august 1941
Tartu, Eesti
Rahvus eestlane
Haridus Riigi Kunsttööstuskool,
Kõrgem Kunstikool Pallas
Tegevusala graafika, maalikunst, joonistus
Tuntud teoseid "Saunas" (1933), "Pariisi motiiv" (1937)

Elukäik muuda

Andrus Johani sündis Tallinnas Tondil. Agulilapsena õppis ta vaheajaga mitmes Tallinna algkoolis. 1922. aastal siirdus ta oma õpetaja innustusel õppima Riigi Kunsttööstuskooli dekoratsioonimaali erialale, kus sõbrunes Kaarel Liimandiga, kellega jäi lähedaseks sõbraks kogu eluks. 1926. aastal jätsid mõlemad kooli pooleli ja läksid õppima Tartusse Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. Aastatel 1929–1931 teenis Johani aega Eesti Kaitseväes.

Aastatel 1926–1933 õppis Johani Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Peet Areni, aastast 1931 Ado Vabbe ateljees maali erialal. Juba 1928. aastast hakkas Johani esinema Eesti ja 1929. aastast välismaa kunstinäitustel. 1933. aastal lõpetas Johani koos Liimandi, graafik Hando Mugasto ja skulptor Ernst Jõesaarega kooli ühes tugevamas lennus. Johani astus kunstiühingu Pallas liikmeks ning asus tegutsema vabakutselise kunstnikuna.

1934. aastal tegi Johani õpireisi Nõukogude Liitu, 1936–1937 viibis Berliinis, Amsterdamis ja Pariisis.

Aastatel 1940–1941 kuulus Johani Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu organiseerimistoimkonda. Teise maailmasõja rinde lähenedes astus Johani hävituspataljoni, mille võitlejana võttis osa Tartu “kaitsmisest”. Johani langes Mustvee all vangi, viidi Viljandi koonduslaagrisse ning hukati 18. augustil Tartu vanglas. [1]

Isiklikku muuda

Ta abiellus 1. juulil 1933 Helene Mugastoga (1903–1999), kellega oli kohtunud Pallase maipeol. 1934. aastal sündis paaril poeg Eero, kellel diagnoositi Downi sündroom. Poeg suri 1941. aastal. Tema vend oli tšellist Johannes Johani ning vennatütar kunstnik Talvi Johani ning vennapoeg arhitekt Toomas Johani.

Looming muuda

 
"Tartu äärelinnas" (1935)
 
"Talvemaastik Tartus" (1940)

Juba enne Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetamist oli ta tunnustatud kunstnik. Tema isiksus küpses tavatult kiiresti. Ta paistis silma kindlavormilise ja lopsaka joonistusmaneeriga. Nagu realistide puhul tavaline, kuulusid rahvalähedus ja teemade võrdsus Johani loomingu alustõdede hulka. Tõsise huviga kompis ta ilusa ja inetu piire, tegeles tavaliste inimestega, kelle terase silmaga nähtud lugusid jutustas. Näiteks maalid "Pesutriikijad", "Kõrtsis" ja "Ema" jt.

Nii mõneski töös näeme Johani boheemlaselu idüllilist poolt – jõudehetki, "eineid murul", millel on kunstiajaloos pikk traditsioon[2]. Teisalt valdas Johani ka meeleheitliku, ohjeldamatu lõbususe teemat. Teda huvitas kõrts kui lihtsa inimese elumuredest vabanemise paik; agulimiljöö ja kõrts kui emotsionaalse põrgu metafoorid.

1930. aastail kõlas kogu Euroopas loosung nõudmisega tagasi pöörduda maaelu lihtsasse maailma, mis tihti ühendati kodu ja kodumaa kujundiga. Talupoeglikule, Eestiski põliselt juurdunud elulaadile koos aastaaegade vääramatus rütmis vahelduva töö ja harmoonilise eluga looduse rüpes, osutati kui paradiisliku elu võrdpildile. Moraalset ilu kandva töö teema tõlgendus ei ole võõras ka Johanile.

Andrus Johani joonistus "Istuv vanamees" (1936) on tehtud suviselt Võru-Petseri matkalt, mille kestel kunstnik jäädvustas terve galerii mahlakaid rahvatüüpe – kiirelt ja täpselt, elavas impressionistlikus laadis.

Aastatel 1936–1937 Eesti Vabrikantide Ühisuse stipendiumiga Pariisi, Berliini ja Amsterdami külastanud Johani Pariisi-periood venis poolele aastale, mil ta maalis enam kui 70 teost[2]. Tartust ja Pariisist kujunesid Johani jaoks elu geograafilise ja kunstilise haarde olulised äärepunktid. Kunstniku linnavaated annavad tunnistust kunstniku põhjalikust linna topograafia ja erinevate ilmete tundmisest. Iseseisvusperioodil kujutatud Tartu ei ole enam antiikkreekalik Emajõe Ateena, vaid töökate, tihti esimese põlve linlaste tegutsemiskoht oma äärelinna puidust agulimajade ja lodjasadamatega, väikeäride ning turgudega.

1940. aastal, mil Eestis kehtestati Nõukogude võim, võimendusid kunstnike loomingus uued motiivid ja kangelased, sh tööliskond kui poliitiliselt aktiivne jõud[2]. Johani kavandas suuri kompositsioone, kuid ei jõudnud neid lõpetada, sest hukkus Teises maailmasõjas. Ta äratas tähelepanu eelkõige töörahva heaolu ja tüübistikku kujutavate žanrijoonistustega. Viljeles nii ühe- kui paljufiguurilist olustikumaali, plastiliselt selget ja psühholoogiliselt veenvat portreejoonistust ja -maali, karakteretüüdi ning peene koloriidikäsitlusega maastikumaali ja linnavaadet. Johani oli suurepärane portretist ning on teinud meeldejäävaid portreid oma abikaasast. Ta on jäädvustanud lõuendeile lummavaid linnavaateid nii Tartust kui ka Pariisist. Johani värskendas toonast raamatukunsti pliiatsi- ja tušijoonistustega. Tema aktikrokiidki on täisväärtuslikud kunstiteosed.

Johani maalijaideaaliks olid 17. sajandi Hollandi meistrid Rembrandt ja Frans Hals. Pariisi-reisil õppis kunstnik ka prantsuse moodsa kunsti kogemustest, kuidas värvide täiskõlast loobumata ja tõetruudusega tingimata jäädvustada pildile argine elulõik. "Natüürmort jänesega" (1939) ja humoristlik "Isa portree" (1940) esindavad hästi nii Johani maalijatalenti kui ka hilisrealistlikku kunsti.

Andrus Johani joonistusanne oli niivõrd võimas, et 1930. aastate kunstielu parim ja vahetu asjatundja Alfred Rõude oskas tema kõrvale tõsta vaid Eduard Wiiralti enda. Kui otsida Eesti joonistuskunsti klassikat, kus ühineksid filigraanne ja hoogne tehnika ning varjundirikas inimesekujutus, siis tuleb vaadata just Johani loomingu poole. "Daam päevavarjuga" ning "Istuv tütarlaps" on kavandid suuremale tööle. Mõlemad torkavad silma Johani töödele niivõrd iseloomuliku muretu meeleoluga, kus prantslasliku kergusega antakse edasi jalutavaid või puhkavaid inimesi. Need on joonistused, mis lisaks kunstitehnilistele väärtustele kannavad endas neid meeleolusid, mis 1930. aastate teisel poolel andsid veel aimu rahulolust ning õnnetundest. "Pariisi katused" on Johani loomingus märkimisväärsel kohal. Ta kujutab linna, kus tema kunstnikukäekiri sai inspiratsiooni. Siin on segu salapärastes tagasoppides seiklemisest kui ka katuste mustrilise ning vormilise mitmekesisuse edasiandmisest.

Mälestuse jäädvustamine muuda

Andrus Johani mälestuseks on kunstniku endisse elukohta Tartus aadressil Liiva 17 paigutatud mälestustahvel: "Selles majas elas 1935–1940 kunstnik Andrus Johani".

Teosed muuda

 
"Töörahva ülestõus 21. juunil 1940 Tartus"

Illustratsioonid muuda

  • G. Suits. Kogutud luuletused. 1938 [1]

Maalid muuda

  • "Rahvapidu". 1939
  • "Vangid". Õli, lõuend. 1934
  • "Seine'i vaade laevadega". Akvarell.
  • "Isa portree". Õli, lõuend. 1940. 97,0 cm × 129,5 cm
  • "Eit kukega". Õli, lõuend. 1939. 68,5 cm × 85,0 cm
  • "Natüürmort jänesega". Õli, lõuend. 1939. 128,5 × 88,0 cm
  • "Talvemaastik Otepäält". Õli, lõuend. 1939. 54 × 64,6 cm
  • "Tartu maastik". Õli, lõuend. 1937. 73,2 × 92,2 cm
  • "Poiss köiega". Õli, lõuend. 1934. Signatuuriga. 80,0 × 64,0 cm
     
    Maal "Poiss nööriga", A.Johani, 1934 (õli, lõuend)

Joonistused muuda

 
"Pariisi vaade" (1937)
  • "Visandid hobusepeadest". Sangviin. 1936
  • "Koerake". Süsi, sangviin, seepia. 1933
  • "Pargis". Akvarell, kriit, süsi, paber. 1934
  • "Tüdrukud". Süsi, paber. 1929
  • "Etüüdid maalile "Puie all" Istuv tütarlaps". Sangviin, paber. 1936. 31 × 29 cm
  • "Etüüdid maalile "Puie all", "Daam päevavarjuga". Sangviin, paber. 1936. 35 × 22 cm
  • "Istuv vanamees". Pruun kriit, paber. 1936. Vm 42,3 × 24,3 cm
  • "Istuv poiss". Pruun kriit, kalka. 1928. Lm 48,6 × 29,4 cm
  • "Saunaminejad". Kriit, sangviin, süsi. 1932. Vm 46 × 59,6 cm
  • "Etüüd "Sammuv eit". Süsi, sangviin. U. 1931. 56,3 × 31,9 cm
  • "Hädaabitöölised liivakarjääris". Süsi, värviline kriit, paber. 1933. Vm 37,2 × 50 cm
  • "Saapad" Süsi, paber. 1928. 34 × 42,2 cm
  • Pariisi katused. Tušš, paber. 1937 26 × 33 cm

Näitused muuda

 
"Poksija" (1932)
  • Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitus 1928
  • Eesti kunsti näitus Soomes 1929
  • Näitus Venemaal 1935
  • Andrus Johani, Nikolai Kummitsa ja Kaarel Liimandi näitus Tallinna Kunstihoones 15.06–7.07.1946
  • Andrus Johani mälestusnäitus Tartu Kunstimuuseumis 1946
  • "Andrus Johani teoste näitus", Kadrioru loss, 27.02.-05.07.1957
  • "Andrus Johani teoste näitus", Kadrioru loss, 23.09.-08.11.1976
  • "Andrus Johani joonistus ja akvarell A.Rõude kogus", Kadrioru loss, 16.12.1983.-16.05.1984
  • "Modernismiaja klassikud. Andrus Johani ja Kaarel Liimand"', Kumu kunstimuuseum 22.09.2006 – 27.05.2007
  • "Tartu Ülikooli rektorite portreid" TÜ Kunstimuuseum 30.11.2006 – 15.02.2007

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Helene Mugasto-Johani, Andrus Johani mälestuseks, Sirp ja Vasar, 18.08.1945
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti kunsti ajalugu 5. Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 465

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andrus_Johani&oldid=6416647"