Andrew Jackson

Andrew Jackson (15. märts 1767 – 8. juuni 1845) oli seitsmes Ameerika Ühendriikide president aastail 1829–1837.

Andrew Jackson
Sünniaeg	15. märts 1767
Surmaaeg	8. juuni 1845 (78-aastaselt)
Amet	poliitik
Autogramm

1824. aasta presidendivalimistel, kus ta oli vastamisi John Quincy Adamsi ja veel kahe Demokraatlik-Vabariikliku Partei kandidaadiga, saavutas Jackson nii rahvahääletusel 151 271 häälega kui ka valimiskogus 99 häälega enamuse. Kuna aga valimiste võitmiseks oli vaja vähemalt 131 häält valimiskogu 261 häälest ja keegi ei saavutanud enamust, läks valimine üle Esindajatekotta, kes valis presidendiks Adamsi 13 häälega Jacksoni 7 vastu.

Jackson oli kogenud sõjaväelane ja piirialade inimeste vaadete esindaja. Seetõttu nõudis ta Ameerika Ühendriikide kiiret laiendamist ning kohtles julmalt indiaanihõime, eriti Florida osariigis. Tema valitsemisstiil oli äärmuslikult autoritaarne, kuid ometi tugevdasid tema muudatused lõppkokkuvõttes nii demokraatlikku riigikorda kui ka Ameerika Ühendriikide riiklust.

Andrew Jackson 1824. aastal

28. mail 1830 allkirjastas ta seaduse (Indian Removal Act), mille järgi tuli umbes 100 000 Ameerika Ühendriikide kagualade indiaanlast viia läänepoolsetele maadele, mis pidid saama indiaanlaste omaks. Ta eiras ülemkohtunik John Marshalli otsuseid, mille kohaselt föderaalvalitsus pidi indiaanlasi kaitsma. Selle tulemusena sundis osariigi valitsus tšerokiid Georgiast lahkuma ning Pisarate rajal hukkus tuhandeid inimesi.

1832. aasta presidendivalimiste ajaks olid Jacksoni suhted asepresidendi, Lõuna-Carolina senaator John C. Calhouniga halvenenud, peamiselt 1832. aasta Nullimiskriisi (Nullification Crisis) tõttu, kui Calhouni koduosariik, Lõuna-Carolina, keeldus osariigi piires jõustamast 1828. ja 1832. aasta protektsionistlike tariife, ning 1829.–1831. aasta Seelikuafääri (Petticoat affair) tõttu, kus mängis rolli ka Calhouni abikaasa Floride. Lõplikult rikkus Jacksoni suhted Calhouniga Martin Van Bureni USA saadikuks Suurbritannias nimetamine Jacksoni poolt, mis lõppes senatis viigiga. Kui senati hääletus lõpeb viigiga, siis teeb põhiseaduse kohaselt lõpliku otsuse asepresident. Calhoun aga hääletas Van Bureni saadikuks nimetamise vastu.

Teiseks ametiajaks valis Jackson enda asepresidendiks Van Bureni.

30. jaanuaril 1835 tehti talle atentaat, kuid töötu Richard Lawrence'i püstolitel tekkis tõrge ning Jackson pääses vigastusteta.

1805. aastast oli ta vabamüürlane.

Jacksoni portree on 20-dollarilisel paberrahal.

Eelnev John Quincy Adams

Ameerika Ühendriikide president 1829–1837

Järgnev Martin Van Buren