Anatoli Rõbakov

Venemaa kirjanik
 See artikkel räägib kirjanikust; ujuja kohta vaata artiklit Anatoli Rõbakov (ujuja).

Anatoli Naumovitš Rõbakov (Анатолий Наумович Рыбаков; sünninimi Aronov; 14. jaanuar (vkj 1. jaanuar) 1911 Tšernigov23. detsember 1998 New York) oli juudi päritolu vene kirjanik.

Ta elas alates 1919 Moskvas Arbati tänav 51. Pärast kooli lõpetamist töötas ta Dorogomilovski keemiatehases laadija, hiljem autojuhina. Aastal 1930 astus ta Moskva transpordiinseneride instituuti.

5. novembril 1933 ta vahistati. OGPU erinõupidamiskolleegium mõistis talle kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 lõike 10 (kontrrevolutsiooniline agitatsioon ja propaganda) põhjal 3 aastat asumist. Asumise lõppedes ei saanud ta õigust elada passirežiimiga linnades, ta hulkus mööda Venemaad ja töötas seal, kus ei olnud vaja dokumente esitada. Sel ajal hakkas ta oma perekonnanimena kasutama oma ema perekonnanime järgi Rõbakov. Aastatel 19381941 töötas ta Rjazani oblasti autotranspordivalitsuses peainsenerina.

1941. aasta novembrist kuni 1946. aastani sõdis Rõbakov Punaarmees alates Moskva lahingust kuni Berliini vallutamiseni. Ta teenis liikurväeosades ja tema viimane ametikoht oli 4. laskurkorpuse autoteenistuse ülem. Ta pälvis kaardiväe insenermajori auastme ja väljapaistva sõjaväeteenistuse eest anti talle tagasi õigus elada passirežiimiga linnades. 1960 rehabiliteeriti ta täielikult.

Kirjanduslik looming muuda

1947 pühendus Rõbakov kirjandusele. Tema esimesed teosed kuulusid lastekirjanduse hulka ja käsitlesid tema enese lapsepõlve: "Kortik" (1948) ja selle järg "Pronkslind" (1956). Mõlemad ekraniseeriti: esimene aastail 1954 ja 1973 ning teine 1974.

Tema järgmisi teoseid "Kroši seiklused" (1960), "Kroši koolivaheaeg" (1966) ja "Tundmatu sõdur" (1970) seob ühine peategelane Sergei Krašennikov. Need on kõik noorsoole mõeldud teosed, milles lahendatakse mõni kuritegu. Kõik kolm on ekraniseeritud: esimene 1961, teine 1979 ning kolmas 1971 ja 1984. Tema teoste ekraniseerimist soodustas see, et Rõbakov kirjutas ise nendele filmidele stsenaariumi.

1978 ilmus romaan "Raske liiv", mis räägib ühe juudi perekonna elust Põhja-Ukrainas maailmasõdade käigus ja nendevahelisel ajal. See oli üks esimesi teoseid NSV Liidus, mis käsitles holokausti.

Rõbakov kirjutas oma tuntuima teose "Arbati lapsed" ja lubas seda levitada samizdati kaudu 1960-ndatel. Teos ilmus trükis alles 1987, kuigi seda oli püütud avaldada juba 1966 ja 1978. Mõlemal korral peatati raamatu avaldamine viimasel hetkel. "Arbati lapsed" on tetraloogia esimene raamat, ülejäänud sellesse kuuluvad romaanid on "1935 ja järgmised aastad" (1989), "Hirm" (1990) ning "Tuhk ja tolm" (1994). Tetraloogia tegelane Saša Pankratov on osalt autobiograafiline.

Rõbakov oli 19891991 NSV Liidu PEN-klubi president ja 1991 NSV Liidu Kirjanike Liidu sekretär.

Rõbakov on Tel Avivi ülikooli filosoofiadoktor.

Rõbakov on maetud Moskvas Kuntsevo kalmistule.

Teosed eesti keeles muuda

  • "Kroši koolivaheaeg". Tallinn: Eesti Raamat 1969 (jutustus)
  • "Tundmatu sõdur". Tallinn: Eesti Raamat 1973 (jutustus)
  • "Raske liiv". Tallinn: Eesti Raamat 1983 (romaan)
  • "Kortik. Pronkslind. Lask". Tallinn: Eesti Raamat 1984 (jutustused)
  • "Arbati lapsed". Tallinn: Eesti Raamat 1988 (romaan)
  • "1935 ja järgmised aastad". Tallinn: Eesti Raamat 1990 (romaan)