Anakonda
|
See artikkel on maoperekonna kohta; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Anakonda (täpsustus) |
Anakonda ehk vesiboa[2] (Eunectes) on maoliste perekond.
| Anakonda | |
|---|---|
 Paraguai anakonda (Eunectes notaeus) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Sugukond |
Boalased Boidae |
| Alamsugukond |
Pärisboalased Boinae |
| Perekond |
Anakonda Eunectes Wagler, 1830[1] |
| Sünonüümid | |
Klassifikatsioon muuda
Liigid muuda
| Liik | Liigi autor | Alamliike[3] | Levila |
|---|---|---|---|
| Eunectes akayima | Rivas et al., 2024[4] | 0 | Ecuador, Colombia, Venezuela, Trinidad, Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana |
| Eunectes beniensis (boliivia anakonda) | Dirksen, 2002[5] | 0 | Lõuna-Ameerika: Boliivia El Beni ja Pando departemangus. |
| Eunectes deschauenseei | Dunn ja Conant, 1936[3] | 0 | Lõuna-Ameerika: Brasiilia kirdeosas, Prantsuse Guajaanas.[1][6] |
| Eunectes murinus (hiidanakonda) | (Linnaeus, 1758)[3] | 2 | Lõuna-Ameerika: Andidest idas asuvates riikides, ka Colombia, Venezuela, Guyana, Ecuador, Peruu, Boliivia, Brasiilia ja Trinidadi saarel.[6] |
| Eunectes notaeus (paraguai anakonda) | Cope, 1862[3] | 0 | Lõuna-Ameerika: Boliivia idaosas, Brasiilia lõunaosas, Paraguays ja Argentina kirdeosas.[6] |
| †Eunectes stirtoni | Hoffstetter, 1977[7] | 0 | See liik on välja surnud; kivistisi on leitud La Ventas Colombias. |
Elupaik muuda
Anakondade elupaik on tänapäeval peamiselt Lõuna-Ameerika: Colombia, Boliivia, Brasiilia, Paraguay, Argentina, Venezuela, Guyana, Ecuador, Peruu ja Trinidadi saar. Nad elunevad meelsamini voolava mageda (vahel ka veidi soolaka) vee läheduses: soode, järvede, jõgede juures ja nende kallastel asuvates koobastes.[8] Enamikku anakondasid loetakse suurepärasteks ujujateks (on pakutud, et nad võivad ujuda neli korda kiiremini kui meisterujujad).[viide?]
Anatoomia ja füsioloogia muuda
Anakondasid loetakse üsna pikkadeks ning jämeda ja lihaselise kehaehitusega madudeks, kusjuures emased on isastest tavaliselt suuremad. Keha üldpikkus ja kaal on liigiti ja indiviiditi varieeruv: nii võib kollane anakonda kaaluda ligi 30 kilogrammi ja tema üldpikkuseks pakutakse 3–4 meetrit. Hiidanakonda kohta on aga teada, et nad võivad olla 10–12 meetri pikkused ja kaaluda kuni 250 kg.[9]
Mao soomused muuda
Soomuste värvus (seljal) võib paikkonniti ja indiviiditi erineda. Anakondadel võivad seljasoomused olla kas rohekaspruunikat, oliivi- ja/või hallikasrohekat, oranži, kollakasrohelist või kollast värvi.[10][11]
Kuid muster on neil kõigil sarnane: keha katavad suured ümarad mustjad laigud seljal ning poolringid külgedel ja kõhu pool.[12]
Keel muuda
Haistmisel, mida anakondad kasutavad saaklooma asukoha määramisel, paaritumisel ja keskkonnast saabuva info edastamisel osalevad kaheharuline keel ja sahkluu-ninaelund ehk Jakobsoni elund, vähesel määral ninasõõrmed ja muidugi peaaju.[9]
Vaagnakannused muuda
Anakondadel on tagakeha küljes kloaagi läheduses paarilised väikesed vaagnakannused, mis on neil kohati abiks kopulatsioonil.[13]
Kopsud muuda
Anakondadel on kaks kopsu, mida nad kasutavad hingamiseks.[13]
Pea muuda
Pea on võrreldes ülejäänud kehaga küllaltki väike, kuid pisut laiem kui kael. Silmad ja ninasõõrmed paiknevad külgedel ning anakonda suudab ninasõõrmed vajadusel klappide abil sulgeda, hoides nii ära vee sissetungi sukeldumisel.
Hambad muuda
Anakondad on kägistajamaod[12] ja nende puhul ei ole ohtlik mitte maohammustus, vaid mao haardesse sattumine.
Anakondade hambad (keskmiselt 100 tahapoole suunatud hammast) vahetuvad regulaarselt ja neil on oluline abistav roll lämmatatud saaklooma allaneelamisel, teadlastel pole õnnestunud neist hammastest mürki eraldada.
Toitumine muuda
Anakondad armastavad elada valdavalt veerikastes looduslikes piirkondades. Anakondadel ei ole välja arenenud mürgihambaid ja toidu hankimiseks tuleb neil saakloomad pigistamisvõttega kägistada (lämmatada). Tihti keerab ta end ümber pooleldi vees oleva puuoksa ja sukeldub kohe, kui märkab midagi häirivat või mõnda mööduvat saaklooma (närilist, kala, lindu, kilpkonna, noort kaimani, tiigerpüütonit). Arvatakse, et anakonda võib oma saaki tunde või päevi oodata, aga põhjuseid pole siiani õnnestunud tuvastada.[14] Anakonda haarab saaklooma oma haardesse ja lämmatab ta. Ühe toidukorra ajal võib ta alla neelata oma kehakaaluga võrdse ja/või suurema koguse toitu.[15] Kirjanduslikes allikates mainitakse, et värskelt einestanud anakonda suu võib lehata hirmuäratavalt[16] ja et anakondad justkui sööksid inimesi. Uurijate väitel on anakonda võimeline lisaks loomadele ka inimese lämmatama, aga täiskasvanud inimese allaneelamisel võib takistuseks saada õlapiirkond.[17]
Paaritumine ja tiinus muuda
Suguküpseks ja paaritumisvõimeliseks loetakse nii emaseid kui isaseid anakondasid umbes 3–4-aastaselt.[9] Paaritumisaeg sõltub suuresti geograafilisest piirkonnast. Anakondadel on levinuimaks seksuaalse käitumise vormiks polüandria. Anakondade paaritumisel võivad ühe vastuvõtliku emase ümber koguneda mitmed aktiivsed isased anakondad (12), moodustades "paaritumiskuhja" ja võideldes paaritumisõiguse pärast mitu nädalat.[18] Tiinus kestab 6–7 kuud ja väidetakse, et selle aja jooksul anakondad toitu ei ihalda.[19]
Poegimine ja pojad muuda
Anakondad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Emased toovad olenevalt liigist ilmale keskmiselt 12–80 poega.[20]
Varieerub ka poegade pikkus. Nii võivad Eunectes deschauenseei pojad (3–26 poega) sündida 32–60 cm pikkusena ja hiidanakonda pojad 40–95 cm pikkusena.[21] Noori anakondasid on väga raske kunstlikes tingimustes sööma meelitada.
Vastsündinud anakondad on üsna kohe pärast sündi iseseisvad loomtoidulised isendid, kes toituvad kaladest ja teistest vees elavatest selgroogsetest.[22][14]
Ohud muuda
Suurimaks ohuks anakondadele loetakse vihmametsade hävitamist ning ka inimesi, kes neid (erinevatel motiividel) kütivad.
Looduslikud vaenlased muuda
Esimesel eluaastal võivad noored anakondad langeda teiste loomade saagiks. Täiskasvanud anakondad ei karda ühtegi kiskjat, isegi mitte võimsat kaimanit ega jaaguari.
Eluiga muuda
Eluiga sõltub suuresti liigist ning elupaigast (kas looduslikes tingimustes, loomaaias või koduses terraariumis), aga ka indiviidist. Looduses elavate hiidanakondade eluiga teatakse olevat 40–50 aastat.[23] Loomaaedades elavate anakondade elukaar on hinnanguliselt poole lühem, kuna loomaaedades ei soovi nad vahel pakutud toitu süüa.[24]
Kultuuris muuda
Amazonase indiaanlased nimetavad anakondat metsa vaimuks, nad austavad ja kardavad teda;
Taruma indiaanlased on väitnud, et põlvnevad anakondast.[23]
1749 teatas George Cumberland, et orjad Tobagos sõid hiidanakondasid.[8]
Anakondasid peetakse loomaaedades kõikjal maailmas, vaatamata nende ettearvamatule käitumisele ja närvale toitumisele, ning neid külastab terraariumides igal aastal palju inimesi.
Nimi muuda
Perekonnanimi Eunectes pärineb vanakreeka sõnast, mis tähendab head ujujat.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. "Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference", 1. köide, Herpetologists' League. 511 lk. ISBN 1-893777-00-6 (seeria). ISBN 1-893777-01-4 (köide). (inglise keeles)
- ↑ Aleksei Turovski, "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest", lk 67, 2006, Kirilille Kirjastuse AS, ISBN 978-9949-410-59-0
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Eunectes. ITIS.
- ↑ Rivas, Jesús; De La Quintana, Paola; Mancuso, Marco; Pacheco, Luis; Rivas, Gilson; Mariotto, Sandra; Salazar-Valenzuela, David; Tepeña Baihua, Marcelo; Baihua, Penti; Burghardt, Gordon; Vonk, Freek; Hernandez, Emil; García-Pérez, Juán Elías; Fry, Bryan; Corey-Rivas, Sarah (16. veebruar 2024). "Disentangling the Anacondas: Revealing a New Green Species and Rethinking Yellows". Diversity. 16(2) (127): 127. DOI:10.3390/d16020127.
- ↑ Dirksen, L., 2002. Anakondas. Münster: Natur und Tier Verlag.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Eunectes deschauenseei. Roomajate andmebaas
- ↑ Hoffstetter, R., and J. C. Rage. 1977. Le gisement de vertebres miocenes de La Venta (Colombie) et sa faune de serpents. Annales de Paleontologie (Vertebres) 63:161–190.
- ↑ 8,0 8,1 Boos 2001: "The Snakes of Trinidad and Tobago".
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Eunectes murinus, Animal Diversity Web, vaadatud 02.09.2013 (inglise keeles).
- ↑ O'Shea 2007: 54–57.
- ↑ George 2002: 13.
- ↑ 12,0 12,1 Aleksei Turovski, "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest", lk 67, 2006, Kirilille Kirjastuse AS, ISBN 978 9949 410 59 0
- ↑ 13,0 13,1 George 2002: 10.
- ↑ 14,0 14,1 Weber 2003: 12.
- ↑ Frequently Asked Questions. Jesus Rivas. Vaadatud 30.07.2012.
- ↑ O'Shea 2007: 25.
- ↑ O'Shea 2007.
- ↑ Boos 2001: 71.
- ↑ Weber 2003: 18.
- ↑ Green Anaconda. New England Aquarium. Vaadatud 31.08.2013 (inglise keeles).
- ↑ Boos 2001: 70.
- ↑ Boos 2001: 67.
- ↑ 23,0 23,1 Maurice Burton, Robert Burton. International Wildlife Encyclopedia, 3 ed, lk 44, 2002, Marshall Cavendish Corporation. Google'i raamat
- ↑ Weber 2003: 6.
Kirjandus muuda
- Boos, H. E. A., 2001. The Snakes of Trinidad and Tobago. Texas A&M University Press. ISBN 1-58544-116-3. Google'i raamat
- George, L., 2002. Anacondas. Capstone Press. ISBN 0-7368-0907-4 Google'i raamat
- O'Shea, M., 2007. Boas and Pythons of the World. New Holland Publischers. ISBN 1-8453-7544-0 Google'i raamat
- Weber, V. J., 2003. Anacondas. Gareth Stevens Publishing. ISBN 0-8368-3653-7. Google'i raamat