Amuuri oblast
Amuuri oblast on oblast Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas.
| Amuuri oblast | |
|---|---|
|
| |
|
vene Амурская область Amurskaja oblast | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 361 401 km² | |
| Elanikke: 756 272 (2023) | |
| Rahvastikutihedus: 2,1 in/km² | |
| Keskus: Blagoveštšensk | |
.svg) Asend Venemaal |
Piirneb lõunas Hiinaga, piirijõeks on Amuuri jõgi. Põhjas moodustab loodusliku piiri Sahhaga Stanovoi mäestik.
Piirkonna põliselanikud on evengid. Venelaste kolonisatsioon algas 17. sajandil, suuremas mahus alles 19. sajandil.
2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 869 600. Suuremad linnad on Blagoveštšensk, Belogorsk ja Svobodnõi.
Oblastit läbivad Siberi raudtee ja Baikali–Amuuri magistraalraudtee.
Tsiolkovski linna lähedal asub Vostotšnõi kosmodroom.
Ajalugu muuda
Amuuri oblast moodustati algselt 1922. aastal; aastatel 1926–1938 kuulus piirkond Kaug-Ida Vabariigi koosseisu; aastatel 1926–1930 Amuuri ringkond (okrug); 1930–1932 Amuuri rajoon; 1932 Amuuri oblast; aastatel 1938–1942 oli piirkond Habarovski oblasti koosseisus.
Kubernerid muuda
- 1991 - Albert Krivtšenko
- 1993 - Aleksandr Surat
- 1993 - Vladimir Polevanov
- 1994 - Vladimir Djatšenko
- 1996 - Juri Ljaško
- 1997 - Anatoli Belonogov
- 2001 - Leonid Korotkov
- 2007 - Nikolai Kolessov
- 2008 - Oleg Kožemjako
- 2015 - Aleksandr Kozlov
- 2018 - Vassili Orlov
Haldusjaotus muuda
Oblastis on 9 linnaringkonda ja 20 rajooni:
- Arhara rajoon
- Belogorsk
- Belogorski rajoon
- Blagoveštšensk
- Blagoveštšenski rajoon
- Bureja rajoon
- Ivanovka rajoon
- Konstantinovka rajoon
- Magdagatši rajoon
- Mazanovski rajoon
- Mihhailovka rajoon
- Oktjabrski rajoon
- Progress
- Raitšihhinsk
- Romnõ rajoon
- Selemdža rajoon
- Serõševo rajoon
- Skovorodino rajoon
- Svobodnõi
- Svobodnõi rajoon
- Šimanovsk
- Šimanovski rajoon
- Zavitinski rajoon
- Zeja
- Zeja rajoon
- Tambovka rajoon
- Tsiolkovski (kinnine linn)
- Tõnda
- Tõnda rajoon
Välislingid muuda