Alsviķi vald
Alsviķi vald (läti keeles Alsviķu pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas.
| Alsviķi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Alsviķu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 212,99 km² | |
Elanikke: 1136 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,3 in/km² | |
| Keskus: Alsviķi | |
 |
Vald piirneb sama piirkonna Alūksne linnaga ning Jaunalūksne, Ziemeri, Kalncempji, Ilzene, Anna, Zeltiņi ja Uue-Laitsna vallaga, samuti ka Smiltene piirkonna Hopa ja Trapene vallaga.
Valla pindala on 213 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1522 inimest.[2] Valla keskus on Alsviķi küla, vallavanem on Ingrīda Sniedze.[3]
Valda läbivad Vaidva jõgi ja Peetri jõgi.
Ajalugu muuda
Rootsi ajal jagunesid Alsviķi mõisa maad Stāmeri ja Laiviņi vallaks, teised vallad praeguse Alsviķi valla aladel olid Karva, Rezaka, Krāgaskalnsi ja Nēķene vald. 1755. aastal olid Alsviķi mõisa maadel Lūkini, Dudi, Šķērsti, Stāmeri ja Laiviņi vald, lisaks asusid praeguse valla aladel veel Kokuskalnsi, Karva, Rezaka, Krāgaskalnsi ja Nēķene mõisavald. Seoses haldusreformiga moodustati Karva ja Rezaka vallast Karva vald, ülejäänud eespool nimetatud vallad liideti aga Alsviķi vallaks. 1897. aastal liideti Karva valla maad Alsviķi vallaga. Toona oli vallas ligi 2500 elanikku, seal asusid 15 mõisa. Valla maad kuulusid Apukalna ja Aluliina kihelkonda.[4]
1920. aastal viidi läbi maareform. Toona asusid valla aladel Alsviķi mõis, millele kuulus 2180 ha maad, Tūja mõis pindalaga 1276 ha, Rēzaka mõisa valdustes oli 1208 hektarit maad ja Nēķene mõisale kuulus 1137 ha maad.[5] Lisaks suurtele mõisatele oli vallas veel mitu väiksemat mõisa; Karva mõisa pindala oli 835 ha, Lintene mõisa pindala 107 ha.[6] 1921. aastal loodi taas Karva vald, mille pindala oli 68,1 km².
Aastal 1935 oli Alsviķi valla pindala 130 km² ja seal oli 2113 elanikku. Karva vallas oli toona 961 elanikku.[7] 1945. aastal moodustati Alsviķi valda Alsviķi ja Nēķene külanõukogu, Karva valda aga Karva ja Kaktiņi külanõukogu. 1949. aastal likvideeriti mõlemad vallad ametlikult. 1954. aastal liideti Alsviķi külanõukoguga Nēķene külanõukogu, 1958. aastal aga Vaidava külanõukogu. Mitšurini kolhoosi ja kolhoosi Vētra maad liideti selsamal aastal Strautiņi külanõukoguga. 1961. aastal Strautiņi külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Alsviķi külanõukoguga, samuti liideti sellega Alūksne külanõukogu Alsviķi sovhoosi maad. 1968. aastal liideti külanõukoguga sama sovhoosi Alūksne linna maaterritooriumile jäänud alad. 1977. aastal liideti osa külanõukogu maadest Alūksne linnaga.[8] 1990. aastal muudeti külanõukogu vallaks, sellega liideti ka Karva vald ja suurem osa Alūksne vallast. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.
Kaitsealused objektid muuda
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Zuši maja juures olev Läti Vabadussõja lahingupaik koos läti sõdurite kalmudega, Asari muinaskalme, Asari II muinaskalme, Stāmeri palvemaja, Pidiķi muinaskalmed, Jaunlaiviņi muinaskalmed ehk Kalmemägi, hiiepaik Sprūši Jaanimägi, Ambrozi muinaskalmed, Celenski linnamägi, Rebeņi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Žīguri muinaskalmed ehk Miroņi küngas ja Spīdzenieki linnamägi.[9] Kohaliku kaitse all on Tūja mõisa hoonetekompleks (rehi-küün, moonakamaja ja eluhoone), Rēzaka mõisa hoonetekompleks (keldriga majandushoone, laut, elumajaks ümber ehitatud ait ja mõisavalitseja maja), Nēķene mõisa hoonetekompleks (tall, küün, magasiait-sepikoda, staarostimaja ait ja moonakamaja), Krāgeskalnsi mõisa hoonetekompleks (laut-küün, laut suletud tagahooviga ja mõisavalitseja maja), Buliņise karjamõisa hoonetekompleks (magasiait, tall, kelder, mõisavalitseja maja, laut, ait ja elumaja), Karva mõisa magasiait, tall ja mõisavalitseja maja, Alsviķi mõisa hoonetekompleks (park, kelder, laut, moonakamaja, häärber, mõisavalitseja maja ja kuivati), hiiepaik Medņi Jaanimägi, Vizikoki Silmaallikas, Putreņi muinaskalme, Zuši muinaskalme, Vikuti muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Lielmucenieki muinaskalmed ehk Kalmeküngas, hiiepaik Burtnieki Jaanimägi, Ķesteri muinaskalmed ja Atmiņase muinaskalmed.[10]
Looduskaitse all on Lintene tamm, Medņi kask, Karva pärn, Kušķi pärn, Kušķi tamm, teine tamm, mis kannab nime "Kušķi puud", Melnupe mänd, Dzeņi mänd, Mikuzeni pärn, Jaunzemi vaher, Uķi pärn, Jaunzemi pärn, Uķi – Muriņi pärnasalu, Anīteņi tamm, Miķeļi kadakas, Bormaņi pärnad, Nēķene pärn, Vītoli pärnad, Vītoli vahtrad, Jaunzemīši pihlakas, Jaunzemīši vaher, Cīruļkalni tamm, Aktani õunapuu, Zemnieki kuusk, Skujenieki vahtrad, Jaunlaiviņi saar, Gravmaļi tamm, Tūja lehis, Sprūši pärn, Vikuti pärn, Vējiņi vaher, Stūrīši mänd, Veidiņi saar, Žīguri mänd, Taužase tamm, Siļķēni saar, Siļķēni tamm, Dudase tamm, Baronise paju, Cerkazi tamm, Ambrozi tamm, Buliņi vaher, Balceri vaher, Balceri pärn, Aupati õunapuu, Lūkini tamm, Lūkini künnapuud, Riduži saar, Alsviķi mänd, Gailīši elupuu, Gailīši mänd, Gailīši tamm, Čuksti kask, Kalna Ķikuti tamm, Breici tamm, Lūkini vahtrad, Traumaņi tamm, Lūri tamm, Luki tamm, Gaigulene õunapuu, Goblejase Trīniši tamm, Sulupese metsõunapuu ja Plīši paju. Valda jäävad ka 13 hektari suurune Kaļķi ürgmetsa hoiuala ja 7 hektari suurune Indzerise järve saarte hoiuala.[11]
Asustus muuda
2011. aastal elas vallas 1335 lätlast, 84 venelast, 6 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja 2 leedulast.[12]
Valla külad muuda
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[13] |
|---|---|---|
| Aizupītes | vidējciems | 66 (2019) |
| Alsviķi | vidējciems | 286 (2019) |
| Celenski | mazciems | 23 (2007) |
| Čuksti | mazciems | |
| Kaltiņi | mazciems | 6 (2007) |
| Karva | mazciems | 53 (2015) |
| Krogaskols | skrajciems | |
| Nēķene | mazciems | 29 (2007) |
| Pullans | mazciems | 25 (2019) |
| Rezaka | mazciems | 12 (2007) |
| Silaktis | mazciems | 70 (2007) |
| Strautiņi | vidējciems | 213 (2019) |
| Tūja | skrajciems | 17 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Alūksnes novads, vaadatud 22.06 2017
- ↑ Alūksnes novads, vaadatud 22.06 2017
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas I sējuma 318—320 slejas. Rīga: 1927.—1928.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas VIII sējuma 16039—16040 slejas. Rīga: 1932.—1933.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 13,0 13,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Alsviķi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis